Olin mitu-mitu aastat Tööhõiveameti juhtumikorraldajaga suhelnud. Tegelikult näost näkku 2 korda, ja paar korda meili teel. Teadsin kohe esimesest korrast peale, et mina juhtumikorraldaja abiga endale sobivat tööd ega tegevust ei leia. Esimese juhtumikorraldaja Silja Paavlega täitsime koos ankeedi, ja lõpuks Silja naeratas ning ütles ohates: "Sina oled kõige raskem juhtum, sest sa tead täpselt, mida sa tahad".
Mina nii ei arvanud, ega arva siiamaani. Näiteks, ma ei tea siiamaani, milline võiks olla mu ideaalpalk:P:P:P Tookord võttis ka palgaküsimus mind täiesti kokutama. Aga palk palgaks, aga üldiselt tean siiski, mida ma tahan. Paar aastat tagasi mõtlesin, et tahan mingil moel psühholoogia alal tegutseda, ja lootsin, et juhtumikorralduse käigus aidatakse mul sobivaid koolitusi leida, või mida iganes. Aga-aga-aga...
Muide, minu perenõustamise kursusetöö küsimus on siiani lahendamata. Muidugi minu enda viga ka - suvel ei viitsinud vihastada... Aga ega ma seda nii ei jäta, seda enam, et mõned kursuslased on töö alles 2-3 aastat hiljem esitanud. Nii vähemalt kursuse alguses öeldi.
Täna sain ühendust oma teise juhtumikorraldajaga, kellel palusin ennast tööotsijate nimekirjast kustutada, kuna olen nüüd maalimisühingu stipendiaat, ega tunne ennast enam tööotsijana. Pealekauba on mul LEEPÜ ja GNLD ka. Kust see aeg võetakse, et selle kõige kõrvalt veel tööotsija olla - see pidi ka hästi raske töö olema, räägitakse:P
Ma ei arva, et juhtumikorraldajat pole vaja - üldse mitte. Väidan lihtsalt, et ka erivajadustega inimeste puhul kehtib see, et alati pole töö ideaaliks tööl KÄIMINE ja kellast kellani ühe koha peal istumine. Või see, et inimene PEAB ikkagi teadma, mida ta tahab - ei ole nii, et kui sul on erivajadus, siis ole aga kõigega rahul, mida sulle "lahkesti" pakutakse, või siis ka mitte.
Esialgu on mul tegevuskavas hakata kunagi värviteraapiaga tegelema, et oma kaks huviala kokku panna - maalimine ja psühholoogia. See on minu järjekordne uus hullumeelne unistus. Aga unistustel on teadupärast halb komme täide minna;)
1 kommentaar:
I wish not concur on it. I think warm-hearted post. Especially the title attracted me to read the whole story.
Postita kommentaar