Nüüd sellest, miks mul oli eile paha tuju.
Mõistsin, et mõnedele ametnikkel, eriti sotsiaal valdkonnas töötavadele inimestele ongi ikka ja jälle olemas kaks maailma: puudega ja puudeta.
See on tõsiselt absurdne.
Puudega inimestele peab ilmtingimata toimuma ERALDI koolitused. Ja siis veel imestame, miks nö tavainimene ei anna tavakursusel tunnistusi ega isegi paberitükki erivajadustega inimesele, et ta on kursuse läbinud (kas või minu perenõustamis kursuse näide) - tavainimene on lihtsalt harjunud, et ongi olemas eraldi koolitused... erielud... erimaailm...
Ühesõnaga, tean, et jätkuprojekt ei läinud läbi, sest grupis on nö tavainimesi. Arulagedus, minu meelest küll. Puudega inimene ei tohi teha koolitus mitte puudeta inimestele... Jumala eest, tule taevas appi!!! On olemas ju erivajadustega õppejõude, kes õpetavad ülikoolides ning mittesugugi eriülikoolides...
Millal saab inimene väärtuseks?
Mitte üksnes tema silmadevärv...
Usun, et minu blogi lugejad saavad väägagi hästi aru, et puue EI ole ERIväärtus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar