... oli mul kohutav HIRM.
Olime mamma pool. Merili oli pooleaastane. Ja ootasin Silverit... Mõtlesin, kas mu lapsed peavad tõesti sõjaajal üles kasvama...
Ma ei suutnud seda ette kujutada.
Kogu elu oldi räägitud, et Venemaa on rahumeelne.
Enda sisemuses teadsin, et mina olen eestlane ja Eesti Vabariik oleks uhke ja hää.
Mäletan seda tunnet, kui raadio lõpuks ütles, et korras... Täpselt sõnastust ma ei mäletagi enam, mäletan seda tunnet, mis mind valdas.
Õhkõrn. Lootustega.
Olin väsinud aga hirmust...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar