esmaspäev, august 13, 2007

Saan aru küll,

et ma ei ole idioot - või kuidas...

Kõik algas paar nädalat, kui sain kirja kutsega emakakaelavähi uuringule Eesti Haigekassa ja SA Eesti Vähi Sõeluuringud korraldatud kampaania raames. Otsustasin "naljapärast" minna, muuhulgas selleks, et korraldada omalt poolt uuring hoiakute suhtes:P Aja sain tänaseks. Tulemus on järgmine: VÄGA pehmelt öeldes pandi mind järjekordselt paika...

Ehk siis - Naistekliiniku registratuur oli OK. Siis öeldi mulle, et kabinet 8. Kui selle ukse taga ootasin, tuli üks proua, kes teatas, et tulgu me kaasa, et kabinet on hoopis 6. Sama proua viis ka protseduuri läbi. Aga mina ei tea, kes ta oli - ennast ta ei tutvustanud, rinnasilti ei olnud. Ja kogu protseduur, õieti selle juurde kuuluv suhtlemine oli äärmiselt vastik, et mitte öelda psühhotrauma. Kogu suhtlemine käis läbi isikliku abistaja Erika.

1) Kõigepealt küsiti, kas Erika on minuga kaasas.
2) Kui olin juba valmis protseduuriks, mille algul esitati ka ERIKA KAUDU äärmiselt ebamugav küsimus, küsiti, ikka Erika käest ja kolmandas isikus, et "kas ta elab suguelu ka" ? Kusjuures küsimus esitati kardina taha, ja ilma mingi sissejuhatuseta... Leian, et tegemist on VÄGA INTIIMSE küsimusega. Saan aru, et arsti juures esitatakse vahel ka intiimseid küsimusi, aga sel juhul MITTE KOLMANDA ISIKU kaudu. Vaene Erika vaatas mulle väga kohkunud näoga otsa ja ütles jah. Mina ütlesin ka jah, aga ega ma eriti hästi aru ei saanud, kas küsimus oli selle kohta, mis ma kümme aastat tagasi tegin, või siis eile.
3) Tekkis probleem seoses mu füüsiliste eripäradega - jalad ei läinud nii laiali, nagu vaja... Proua ei teinud justkui enda poolt midagi, et olukorraga toime tulla. Olen 3 korda rase olnud, ja seni nagu ei tekkinud mingit probleemi... Alati leiti lahendus. OK, täna kutsuti Erika appi, aga minu meelest ei olnud see see koht, kus isiklik abistaja peaks abistama.
4) Küsiti (eks ikka jälle Erika käest), kas ma ikka saan aru, mis toimub... Hakkasin naerma ja ütlesin, et saan küll. Arvan, et proua ise ei saanud ikka aru, kas MINA saan aru...
5) Kui protseduur läbi, küsiti, et "kas ta saab püksikesed jalga tagasi ka ?" Ei - kannan elupäevad ühte ja sedasama paari !!!
6) Ja kõige lõpuks istusin ratastooli ja proua tahtis väga aidata, mis iseendast ei ole ju paha, aga kingi jalga pannes rääkis ta minuga, nagu lapsega, et "paneme nüüd teise jala kaa"...
7) Proua küsis mu mobiilinumbrit - ikka läbi kardinate, ja Erika käest, et "mis ta number on ?" Vabandage väga, kui ma üldse aru ei saa, mis mu ümber toimub, miks peaks mul siis mobla olema... 2 nädala pärast lubati mulle helistada analüüsitulemuste asjus, ja öeldi jälle, et "me helistame talle"...

Andeks andeks, et täna nii lahtise tekstiga kirjutan, aga see on absurdne viis naisest "hoolida"... Mina näe tahtsin teadlik patsient olla ja vähki ennetada... Sorry, aga nüüd kadus küll tükiks ajaks isu naistearsti juurde nägu näidata - nagu kunagi 18 aastat tagasi...

Tahaks VÄGA teada, mis vahe on naisel ja naisel. Äkki keegi tark inimene oskab mulle seletada:P ?

Ja - isiklik abistaja EI pea teadma kliendi elu intiimseid üksikasju jm. detaile. Isiklik abistaja on TÖÖVÕTJA oma kokkulepitud kindlate ülesannete ja reeglitega, mitte hooldaja, kes teab, mis hoolealusele hea on ja mõtleb tema eest...

Loodan väga, et ei Erika ega teised abistajad ei satu enam minu tõttu sellistesse lollakatesse olukordadesse. Täna ei tulnud mul küll pähegi enne Erikat hoiatada, et asi võib NII kreisiks kätte minna - kuigi aimasin, et MIDAGI taolist võidakse MINU käest küsida.

6 kommentaari:

kukupai ütles ...

No selliseid asju tuleb väiksema puudega inimestel ka ette. Loomulikult ei tohi nii käituda. Mina olen juba vana kala, kui kurtidega käin ja minu poole pöördutakse, et ütle talle... siis vastan, et öelge ise, mina ainult tõlgin! Vaadatakse ka nagu hmmmm.
Erika Sul vist alles suht algaja, et ei julgenud niiviisi põrutada, järgmine kord juba julgeb ehk.
Millegipärast on ikka veel arvamus, et kui inimesel füüsiline puue, siis peas ka midagi korras pole. Ja paraku ka nende inimeste hulgas, kes töötavadki puuetega inimestega, on veel niisugust suhtumist, et ega nad ikka ise saa, nende eest peab keegi teine otsustama ja tegema. Olen lahingut löönud sellepärast küll ja küll. Mul endal pealt ei paista ju midagi ja kui siis jutu sees välja tuleb, mõni imestab ka, et kuidas sa siis saad ja oioi, sa ju täitsa normaalne. No olen jah normaalne! Nagu me kõik...

Anonüümne ütles ...

Kui tegemist oli Pelgulinna Naistenõuandlaga, siis ma ei imesta sellise käitumise üle. Käisin seal emakakaela uurimas ja ilmselt teostab sellealast uuringut koguaeg üks ja sama tädi (juba viimased 20 aastat, tundub), kes käitub nagu kunn. Terve selle aja kui ma tema kabinetis olin, oli kõik väga ebameeldiv. Tõesti tekkis selline tunne, et ma pean kõrvad lontis olema, sest tema käes on võim. Selleks, et saaks ikka tulemuse ka, pidingi ma olema tema meele järgi ja neelasin pidevalt sõnad alla, et mitte õiendama hakata, sest tema suhtlemisviis...no andke andeks, ei saa olla olemas sellist! Ma kahjuks ei mäleta tema nime enam, aga ta on juba üsna pensionieale lähenemas.

Igatahes jah, ära muretse, et ta sinuga seetõttu teistmoodi käitus. Ta oleks selline olnud igal juhul :) Tõepoolest häbiväärne, et selline inimeste vastu ebameeldiv ja mittesõbralik tegelane arstina saab töötada.

Anonüümne ütles ...

peab ikka paika kyll, et naissoost naistearstid on julmemad kui mehed. Mehed suhtuvad arstina hoopis teisiti. samas kui see tädike oli juba pensionilähedane, siis ma ylddse ei imesta ta käitumise yle, tema on ju küige targem (omast arust). ta pole kogenud puuetega inimestega tegelema. stagna mõjud ehk veel kyljes ja kui nii on, siis neid temalt kyll ära enam ei saa. ise olen ka taoliste arstide juurde sattunud, seega edasipdi eelistan kas noortekabinetti, kus on igati meeldiv õhkkond või otsin meessoost naistearsti.

Tiia ütles ...

Jahjaa, olen mujaltki õudukaid kuulnud... Probleem on üldine.
Nii väga lootsin, et 18 aasta jooksul on ehk muutunud...

Käisin Tartus Naistekliinikus.

Otsime siis ISIKLIKUD naistearstid, advokaadid jne jne jne - siis võime olla ISE kindlalt, et oleme enda heaks parima teinud :) Ma ei oska muud öelda ega soovitada...

Anonüümne ütles ...

Soovitan erakliinikut!!!!
Piret

Tiia ütles ...

lähengi nüüd :)