Sain teada, et üks tuttav on surnud vähki... Paari nädala jooksul teine vähi surma juhtum... Mina neid lähedalt ei tundnud, kuid siiski...
Surmale ei saa vastu seista.
Surma ei saa isegi unustada, kuigi sageli me ARVAME, et surm on väga kaugel ja unustame - me ju ELAME.
Ja hea ongi, et ELAME ega mõtle koguaeg aina surmale... Niiviisi suudame elada parimat elu, tehtud vigu parandada ja rõõme suurendada...
Elus on ainult 2 kindlat asja: sünd ja surm ning kõik muu, mis jääb nende kahe asja vahele on inimese enda teha. Kadri ütlus. Mulle see tõde kohutavalt meeldib.
Selline on elu:
sünnime
elame nagu soovime ja oskame
sureme...
2 kommentaari:
imelik, aga minule tulevad surma mõtted väga tihti pähe... haiglane...
ei ole haiglane... minu meelest on see vahest heagi, et surmamõtteid meenuvad...
kui väike olin, mängisime tüdrukutega surmagi vahetevahel... endal külma värinad kehal...
kuid surmast mõtlemine ei tohiks hakata elamist segama...
Postita kommentaar