
Mul on tõesti väga hea meel, et Karini ja Pille tööajal ei juhtunud mõnd katastroofi. Tegelikult kartsin nende pärast paar suve...
Olgu pilt mälestus rõõmsameelsest hullumeelsest hetkest, mis oli kuskil aasta tagasi. Juulis 2006. Pean vist siiski õnnelik olema, et julgesin mõned korrad maa - taeva vahel tiirutada turvavööks punane kardinajupp, milleta keeldusin korvi istumast. Pühajärve vaatepilt üle puude ei unune...
Mõnus oli.
Kena oli.
Loodan siiski, et päris maha vaateratast ei võeta. Võiks ikka kuidagi asjaosalised raha leida ja korda teha. Seda enam, et Pühajärve vaateratas on ainus, mis Eestis veel alles. Miski veneaja lõbutuskarusell võiks ju jääda...
Tivoli juba oma lärmiga mind ei tõmba. Vaateratal oli rahulik. Sai oma mõtteid mõelda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar