Miks on nii...

... et puue on väärtus?

Vanasti olid puudega inimesed tsirkuses tööl - raske töö, kuid kõik naersid. Jäin juurdlema, kas tsirkuse külastajad naersid trikke, mida tegi puudega inimene või inimese puuet - kumb oli rohkem väärtus naermiseks... Millegipärast usun, et trikid.
Ja samas ma ei usu ka ainuüksnes puue sundis inimest tsirkuses töötama. Kuigi sunniti ka. Usun, et nalju tegema pani puudega inimesi ka elutahe. Ellujäämissoov. Ja anda teistele iseendast midagi meelde jäävat. Sest naljatrikid olid need, mida meisterlikud oskasid...

Mina ei hakkanud maalima lõpuks sellepärast, et mul on puue. Oh, EI!!! Viimaks uskusin isegi, et mul on joonitamisanne ja julgesingi esimese pintslitõmbe tõmmada lõuendile. Ma ei arva, et tahan areneda üksnes sellepärast, et maalin jalaga ja puue paneb mulle rohkem mingil moel vastutust kukile.

Miks mõtlen sedasi jällegi.
Sest põrkasin järjekordselt arvamuste otsa, et puue lisab kuidagi kohustusi ja vastutusi või mis iganes juurde inimesele, eriti naistele. Olen seda arvamus ammu - ammu tähelepanud. Ja ka vastupidi: puue vähenendab inimese kohustusi ja vastutusi.
Jätaks igasuguse puude väärtuse õige rahule.
Puue EI ole iseenesest väärtus ei nii ega naapidi.

INIMENE ON VÄÄRTUS.
INIMENE ISE TEEB ISEENDAST VÄÄRTUSE.

Ja mulle jõudis kohale järsku väga selgelt, miks erivajadusega naine ei leia nii kergesti suhet. Mõnel juhul on ta enesehinnang lihtsalt nii madal, mõnel juhul vastupidi - üli kõrge. Ja selles ei ole süüdi põrmugi puue, vaid naist ümbritsevad tegurid juba lapsest saadik.

Miks on nii, et arusaamised tulevad ikka pikade ja vahel karmide vaidlustest?

Ja nüüd on mul häbi papa pärast, nii nagu Maarjal oli ema pärast... Ta on mul ka homofoob. Pidin maa põhja vajuma, kui papa kõva häälega ja muidugi purjuspäi täiesti vihaselt rääkis köögiaknal, kuidas vihkab ... (siin koihal olid räiged sõnad).
Huvitav on, et inimesed ei salli palju seda, mida nad näevad pea igal sammul. TEISTSUGUST. Ja nad ei salli inimesi, kellega nad vaevalt elus ise kokku puuduvad. Ja samas ootavad, et need samad inimesed oleks tolerantsed nende vastu. Minu papa näiteks ootab sallivust alkoholismile.
Üks päev rääkis raadios ilusti aa-st, et alkoholim on raskeim puue, mille võitmine oleneb inimese tahtejõust. Papa keeras raadio vaiksemaks, mida ta naljalt päeval ei tee. Järelikult papa tajus midagi, mis teda riivas...

Delfi kommentaarid eilsest laulupeost - andke andeks... Repoteris öeldi mu meelest väga täppi, et maha neid kommentaare ei võeta, sest on kommijade vastu pehmelt öeldes jämedusi öeldud. Issand, kuid MIKS solvada üksteist üle?

Lõpetuseks lisan mõttetera, mille saatis just täna Maarja:
Kui oled midagi valesti teinud, heasta see ja mine edasi. Poris püherdamine pole just parim viis puhtaks saada.