Selginenud :)

Olen taas vist kahe jalaga maa peal st toibunud rõõmust!!! :D Ma ei tea, kas ongi hea rõõmust toibuda. Seda enam et homme algab kevad!

HEAD KEVADE SÄRA KÕIGILE!

Põhjala Foorum "Millest sõltub puudega lapse heaolu" kinnitas minu lootuseid ja ootuseid, et ka puudega laps on silmarõõm. Pole olemas 2 sorti lapsi: last ja puudega last. On LAPS. See oli minu meelest foorumi tipp hetk, kui see tõsiasi välja öeldi.

Reedel ma ei käinud foorumil.

Mul oli armas külaline, Karel, kes askeldas ööpäeva minu arvuti kallal. ;) :)

EI - koolituse tagasi minnes, siis kogesin taaskord, et ratastool ja kõnedefekt ei loe küll absoluutselt midagi eduka tegevuse juures. 2 päeva tundsin meeletult grupi toetust, kuigi grupp iseenesest väitis vastupidist. Ja üleüldse mulle öeldi lõpp palju häid sõnu, et mul hakkas viimaks piinlik. Ei olnud mina ju ainus , kes oli vaeva näinud kogu projektiga ja koolituse läbiviimisega. Samas tundsin end koolitaja Kaupo kõrval projektijuhina väga võrdväärsena. Tõsiselt.

See andis kindlustunnet, et võin ja peangi mingisugusekski nõustajaks saama!

Laupäevaõhtu pidu oli ka äärmiselt südamlik. Kui mind tänas Kaupo grupiga - mul oli päris tegu pisaraid tagasi hoida ja naeratada. Terve seltskond mahla ja veeklaasid - alkoholi ei olnud, sellegi eest tänati mind - käes laulis mulle. Ja kui kingisime Kaupole minu maali ning kui ta minu ette põlvitas ja kallitas öeldes: "Aitäh Tiia! Sul on suur hing!" Rahvas plaksutas. - See oli HETKEDE HETK elus. Mul käisid külma judinad üle ihu.

Ma korraldasin tegelikult ainult koolitus. Tavaline töö.

Ei mingit imet ma ju ei saatnud korda.

Samas pühapäeval ütles Waide motelli peremees Tiit, kui andsin grupiga kinki üle Waidele, mulle häid sõnu. Meiega jäeti rahule. Muide, soovitan soojalt, minge Waide motelli! Hästi lahke ja sõbralik teenindus. Ja näete loodetavasti kuskil seinal ka mu maali 2 kohvitopsiga :)

Koolitusest endast ma ei saa kirjutada. Rollimängud, harjutused ja iseenda analüüs teiste toel.

Kuid seda võin küll öelda, kui pühapäeva õhtupoolikul vaatasid mulle otsa 18 säravat silmapaari ( tõsi 17 silmapaari, sest väike Loona - Maria alles avastab nii iseend kui maailma), kes olid taas iseend ehk millegis avastanud - siis tundsin küll, et olen koos Kaupoga tõeliselt head korda saatnud. Karelil oli õigus, et mu silmad on enne lahkumist kurvad ja ühtsamas säravad! Mõtlesin, miks pagana pihta HEA jaoks peame siiski nutma ja vihastama enne, et pärast tõdeda, et seda oli vaja tõsiselt ja väga tõsiselt.

Esimest korda laupäeva õhtul suutsin kõik 4 meest tantsima panna. :) Karel, tubli sell, tantsitas naisi. Oli igavene tore tantsutund!!! Kõik mehed tantsisid esmakordselt ratastoolis partneriga. Usun, et said uue kogemuse võrra rikkamaks.

Küllap te, blogi lugejad, arvsite, et Tiia ei kirjutagi koolitusest pikemalt... Vajasin seedimis aega, mis mu ümber toimus. Ma ei suutnud poolti edasi anda sellest nädalavahetusest...

Ainult, kui me lõppetasime rõõmsasti koolitust, tuli Waide motelli matus... Selline elu kord on...