Mingi ebamäärane nukrus ilusal kevadõhtul...

Tahaksin siit hoopis mujale... Olen nüüd üle nädala kodus istunud, sest... Ma ei saa teha nägu nagu oleks kõik absoluutselt hästi. Siis valetaksin lihtsalt eelkõige iseendale.

Seda ma aga ei taha!

Diana on taas kadunute nimekirjas. Tegelikult aiman vist küll, kuhu... Ja mõistan ka, kuid minu oma elu on see nädal segi elatud! Hea küll, päris nii see ka just polnud.

Kujutage olukorda, kui olete toavõtme kaotanud, teil on vaja minna x kohta, kuid te ei saa, sest te ei leia võtit... Teil ei jää hädavajalik tegemata. On internet. Mobiil. Kuid tee ei saa toast välja minna enne, kui abi jõuab...

Minu toas kükkitamine võrdub selle olukorrale praegu.

See on väsitav tegelikult. Püüda mõista teisi, samas unustades või lükkades tahaplaanile iseenda.

See on iseenesest suuremalt jaolt küll veel napi isikliku abistaja teenuse / töö mõistmise ja kättesaadavuse tulem. Mitte üksnes Diana viga.... Mõtlen, et kui abistaja töö saaks laiemalt poppiks ja täisväärtuslikkkuks, küllap siis oleks ehk pisut kergem uusi abistajaid leida ning võib - olla siis poleks mina ka nii leebe tööandja, et elan kuidagi üle, kui tööle ei tule, ära muretse. Praegu olen täpsselt selline.

Ma ei oska ega soovi ollagi karm tööandja.

Ei soovi karm olla vist kunagi.

Siiski

on minulgi elus hetki, mis tuleb koheselt elada! Neid lihtsalt ei saa järgmisele hetkele lükkada...

Oleks mul ainult võimalik töötasugi rohkem anda, siis oleks reaaalsem ka iga eluhetk elada. Kuna jõuame isikliku abistaja teenuse võimaldamisega nii kaugele nagu nt Rootsi?

Minu südamepõhjas o n nukrus, et ei saanud õigel ajal Silveri kinki postitada ja aruande dokumente paljundada.... Kaua - kaua pole olnud sellist mittenäilist seisakut. Näin ju koguaeg toimetav. Seisak on minu sees.

OK, täna oli koristus laupäev. Mulle meeldib kodus toimetada ikka ja alati. Anita abis on alati lahedalt rõõmus koristada. Täna paistis päike ka veel. Ja Kaagvere hakkas maja ees taas suvist elu elama :D :P Nagu suurlinnades tuleb rahvas kevadeti tänavadele, oli täna siin keskpunkt maja esine plats. Isegi kaltsulaat toimus. Papale oli see suursündmus. Oli elevil.

Igatsen midagi head.

Minna kuhugile kasvõi jalutuskäigule... Alati meenub Pille, kes oli valmis mind loodusesse üksinda jätma, aga nii, et ta oleks mind kaugemalt jälginud ja kui oleksin abi vajanud, siis kohe mu juurde tõttanud. Vot, see on proff isiklik abistaja!!! St vahest tahaksin tõesti looduseski üksindus, et leppida iseendagagi ära....

Rääkides Kareliga MSN-s, abistajatest, et suurem korter ja 1 tuba abistaja(te)le, ütlesin uue ilusa sõna/mõte välja endale ka üllatavalt ja ootamatult. Ta jäi mõttesse ja küsis: ega sa siis ei hakka abistajaid 24 tundi, kui nad oleksid/elaksid su juures. Vastasin: magan ka, magades ma ei vaja abi või kui siis kalliabi ;) Kalliabi!!!! Kuna kell on juba palju, siis ma rohem ei jaksa sõnast ´kalliabi´ kirjutada ;) ;) ;) Teinekord.

Usun, et uus nädal tuleb toimekam ja

nukrus kaob taas :)

Tööpäev VAIKUSEGA ::))

See on siis minu viimaseid maalimistöid "Mm, kohv..." , akrüül. Mis loodetavasti ripub kuskil Waide motelli seinal. Nohjah, te näete seda maali tänu motelli ühele omanikule, kes pildistas maali ja saatis mulle minu soovil. Aitäh !!!
Minge kindlasti Waidesse kohvi jooma!
Maal võiks alati parem olla...

Täna lõi lained me LEEPÜ tulevane imevahva ja VAJALIK projekt, mille liimitsesime Maarjaga esitamissobilikkuks. Aprillis esitame kindlasti kuhugile fondi. Olen peaaegu veendunud, et mõnigi saab shokki, mida Tiia jällegi tahab päevavalgele tuua :D Kuid uskuge, see pole mitte midagi koledamat kui vaikuses pikselöök :P ;) Pigem midagi väga ilusat nagu liblika lend vaikuses :) ;) Loodetavasti läheb selle projektiga palju rutem paremini, kui läks EI - projektiga!!! St hoian suuri varbaid ja teised hoiavad pöidlaid, et see projekt kellegi poolt rahastatud saab!!! Projekti teematika on me ühiskonnas minimaalselt kajastatud või on kohati tabugi, ometi see on igapäene elu osa erivajadustega inimestel ka või vähemasti peaks see nii olema :)
Muidex, projekt pole ainult minu oma, vaid on mitme inimese peas keerlenud ligi poolaastaat. Seega, ei saa Tiia kaela midagi veeretada :P ;) ;)

Aitäh Liisile, kes sa tuletasid meelde, et oled jätkuvalt kõike muu kõrval mullegi abistajana olemas ning loed jätkuvalt mu blogi! Kus sa muidu teadsid, et olen taas abistajate otsinguil :) ;)
Elu on ju armas, kui su kõrval on armsad inimesed :)

:) Kevad

Sinililled on laual :)

Eile lendas akna taga kärbes :)

Ja veel taaskord: kui keegi soovib pisutki lisatööd, siis mul on vaja isiklikku abistajat ikka ja alati. St mul on rõõm, kui leian taas ja taas ja taas uusi HÄID isiklikke abistajaid. Hea on, kui isiklikke abistajaid mitu üheaegselt, siis tulen oma keevalise eluga ilusti toime. Ja tulevad ka isiklikud abistajad toime oma elukorraldusega.

On kuulda arvamust, et isikliku abistaja töö ei ole töö. See on küll ekslik arvamus. See töö pole minu põetamine nagu arvatakse ekslikult. Isiklik abistaja abistab minul füüsiliselt iseseisvalt elada. Ma just vestlesn üks õhtu Katrinaga, kes ütles nagu kõik mu paremad abistajad on öelnud, et abistaja töö on vägagi töö :)

Nii et olge julged, proovige kordki elus isikliku abistaja tööd ;)

unes või ilmsi

Noo kõik on pagana lootusandev hetkel. :)

Mul 40 aastasena on plikalik tunne, et see hea ei saa ometi ilmsi olla.

KÕIK ON USKUMATU.
HIRMUTAV.

Sain paar tundi tagasi sõnumi, et maalimisühingu tegelased soovivad mind näha ning siis otsustavad, kas hakkan saama stippi või mitte. Ja kui mu maalimisoskus polegi nii hea, et olla ülemaailmse suu- ja jalaga maalijate ühingu liige, siis mäkerdan värvidega ikkagi edasi.

Ja siiski ma ei tohi õhulosse ehitada!!
Need kukkuvad alati ümber...

15 aastat tagasi

Täna 15 aastat tagasi sündis Silver!!! :) :) :) Uskumatu, kuidas aeg lendab - juba 15 aastane poja mul! :) Alles ta oli väikene hiiglane :)

Ma ei saa kuidagi mitte nukker olla, sest tean, et üle poole poisi eluajast ei ole mind ta kõrval olnud. Usun, et olen nii lähedalt kui kaudselt olen siiski talle mõndagi andnud eluks. Usun, et temast saab tubli Eesti meest!

Kui õnnelik olin päeval, kui soovisin Silverile mobiili teel õnne.! Loodan, noormehele oli ka pisutki rõõmuks minut, kui helistasin ja kui vanaisagi õnnitles. Üle mitme kuu helistasin.... Arvan, et vahemaad tuleb siiski hoida st mitte end vanemana peale suruda... Ei, see ei ole õige täpne väljend. Juba väikeste lastena lubasin lastel valikuid teha neil endil st ma ei surunud enda otsust peale. Vähemasti püüdsin seda teha. Ma EI ütle, et olen olnud väga hea või ideaalne ema. Seda kindlasti mitte. Kuid olen korduvalt lootnud ja loodan edaspidigi, et midagigi on lastel minult ellu kaasa võetud ning ükskord leiavad nad aeg - ajaltki tee minu juurde. Anna lihtsalt aega veel!

Mis sest, et mul võib endal veel aastaid nukker ootuse igatsust olla...

Aga püüan minagi oma eluga aina säravalt edasi minna. Rõõmus olla. Õnnelikki.

Kes sooviks morni ja mossis ema?!... :)

See kuu on nii palju häid õnnehetki olnud, et mõtlengi juba - julgengi taas riskida igal päeval üks hetkki olla tõeliselt õnnelik. Olgugi muresid on rohkem kui küllaga. Pika - pika aega ma ei mäleta niisugust head tunnet omaenda sees...

Üks paha asi oli siiski täna - ma ei saanud kingitust postitada. See ei jää postitamata...

Moest :)

Sel kevadel - suvel on moeröögatus siis minu jaoks :P :D Moekad on erilised jalad :D Kui minu jalad ei ole erilised, siis kelle jalad veel on nii erilised, kui mitte omaettte jalad :P

Ja minigi sobib mulle suurepäraselt. Saan rõhutada jalgu, oojee :D:D:D

Imeline hullus :) kõike halva juures...

On imeline KEVAD pühapäev :) Vähemasti aknast paistab päike ja sinisinine taevas.. Otsisin vana lemmikud ja kuulasin täna täisheliga muusikat. Üle mitme aja. Laulsin täiest kõrist kaasa. Tantsisin või õigemine tegelesin asjadega musa taktis.

Pagana hea ja kerge oli olla :))

Papa vaatas mind kummaliselt. Ta lihtsalt pole harjunud kõva muusikaga ega rõõmu emotsioonide välja elamisega. Ta kuulab raadiot/tv´tki vaevukuuldavalt. Vahel läheb just mul sellepärast helis midagi olulist kaduma. See ajab vahel hinge täis. Ja kui öelda papale, et pane hetk hääl kõvemaks - siis vihastab. Olen loobunud ka muusika sees olemisest, kuigi taust muusika mängib pidevalt. Mõnikord tahaksin lihtsalt olla MUUSIKAS.

Muidex, eile oli papa sünnipäev. Nagu arvata oligi, ükski sugulane järjekordselt seda EI mäletanud. Mind ikka hämmastavad me sugulased! Papa on mõnele siiski võileivahinna eest mõni aasta tööd teinud, nende juures putkas elanud ja poisikena nendega üheskoos üles kasvanud - ja nüüd ei ole papat nende jaoks enam olemas. Võib - olla "tänu" minule, kuid minu olemasolu asja juures on küll sugulaste probleem. Tegelikult papa oma hinges ootab neid. Rates kustutati mind isegi sõbralistist pärast lubadust, et tullakse külla. Oi, ma ei salli sellist teeskluse magusat suhtumist!!!!

Ok, papa on elus palju vigu teinud ja vahel on ta raske vana meeski, eriti alkoholi joobes.... Aga siiski, kas ta, kas keegi väärib siin maailmas elutee lõpul üksindust ja unustamist???

Alati, kui vaatan kuskil kodutuid, mõtlen, kas tõesti ei ole neil ühtki lähedast, kes suudaks neilegi natukene andestada... ja neidki toetada...

Mul on suur ja lai sõprus- ja tutvusring. Olen selle üle ÕNNELIK ja pisut uhkegi! Kuid sugulased.... Ja vaikus pole mitte aind minupoolne, kahjuks või õnneks...

Täna lubasin iseendal hästi tunda. Neid hetki on minimaalselt, kui tunned, et oled iseendaga rahul. Et suudad mõelda, et elus peidub palju rõõme ja õnne pisiasjadeski. Kõik polegi paha.

Õnnehetk võib kaduda. Ja kaobki igavikku. Miski ei ole püsiv. Ei hea. Ei halb. Huvitav on see, et õnnelik - tunne on rohkem hirmu moodi, kui õnnetu - tunne. Õnnetu olemine on rohkem harjumuspärane, sest vist alateadvuses usud alati, et mingil ajal peab saabuma rõõm. See oleks nagu kindel reegel. Ei suudeta soovida ju, et pärast õnnetunnet olla õnnetu taas. See on ebaloogiline nagu. Kes ikka igatseb olla kurb ja õnnetu...

Segane lugulaul!?

Miks ma ei julge riskida eriti taas õnnelik olla... Sest olen kogenenud ikka pärast head tunnet halba. Valusaid pisaraid... Samas , kui keelan riskida taas õnnelik olla, kas siis saaksin vähem valu või silmavett... Seda ma ka ei usu. Siis hakkan piinlema, ehk oleks seekord õnne lõpp vähem valus olnud.

Õnne lõpp....

Kas õnne ongi ots ja äär...

Ega vist.

Lihtsalt õnned asenduvad uute õnnedega. Vahele mahuvad mured. Kaotused. Iga õnnetunne jääb südamesoppi alles...

Seega, mu küsimuste küsimus on saanud jällegi konkreetse vastuse: riskida olla õnnelik.

Õnnetunded ei saa keelada.

Tegelikult iga hommik on silmi avades juba mitte tähelepandav õnn või rõõm : hakata nägema just seda päeva, mis algas.

Pühapäev ongi puhkuseks. Enda jaoks. Hommikul mõtlesin küll, et teha on oi kui palju, et teen võimalikult töise päeva. Jaksasin teha uue maali tausta. Järjekordne maal on jällegi pooleli...

Tubli mina :)

Eilses filmis, kui kohtus küsiti Samilt, kes on ta isa eeskuju, vastas Sam: "Mina olen ise isa eeskuju!" Onjuu väga hea tõde: olla iseendale eeskuju! Miks me peame otsima kangelasi väljaspoolt endid, kui oleme ometigi iseendale kangelased iga eluhetk ning seega peaksime olema ka iseendale eeskujuks.!?

Lugesin filmi kommentaare veidi: kurb film jäi kõlama... Mina ütleksin nii: film on elust enesest või elu kui film.

Filmist pisarad

Soovitan südamest filmi "Mina olen Sam"! Täna õhtul näitas Kanal2. Peaosaline Sean Penn kandideeris Oskarile... Võluge film kuskilt välja ja vaatage hingesiirust ja armastust, mis kiirgab Samist.
Nutsin lahinal.
Ja mõtlesin oma lastele....

Küsimuste küsimus iseendale :);)

Kas võin lubada olla see kevad õnnelik??? :);) ...

Kirjutan hiljem, miks kahtlen.
Säran kodus toimetades nüüd edasi. :)

Ärge unustage õhtul kelli keerada suveajale!!! Homme õhtu on juba kauem valgem - JESS :)

Jälle argipäev ja üllatusekene iseendas

Käisin MTÜ majandusaasta aruande koostamist koolitusel. Kas ka midagi jagasin, ma ei tea - loodan siiski, et veidi targemaks siiski sain. Tõelist head raamatupidajat minust ei saa ealeski. See on kindel. Mul pole raamatupidaja geene. Ja kas peakski olema :D Seegi koolitus toimus Atlantises. Mul on kelneripoisid juba nii välja õpetatud, et aitasid täna teisegi daami ratastoolis küsimata trepist alla. Aga KUNA ikkagi lõppude lõpuks Atlantis majja lifti ehitab?

Eile GNLD koolitus. Olen nõus, et inimene peab teadma oma MIKSi. Minu MIKS on küll kogu elus, mitte vaid GNLD´s. Sorry, elu MIKSita ei oleks minu jaoks ka GNLD unistusi. Ja vastupidi. Kui mul GNLD´s ei lähe - jah, see on minu viga. Kuid järelikult pole ka minu elu MIKSid paigas, seepärast ei saagi GNLD firmaelugi minna. Usun siiski, et ükskord hakkab piidurtamatult kõikjal minema - teistviisi ei saagi ju minna.

KEVAD ON ÕUES :)

Minuga on midagi totaalselt lahti!!! Piilun poodides lõhnaõlisid!! On ju nii väike asi, et seda asjaolu poleks mõtet avalikult mainida. Minu jaoks on see äärmiselt ülllatav, sest häid lõhnaõlid pole mind kaua - kaua huvitanud. Ausalt ka! Esiteks, tajusin - öelge jah nüüd, et ää aja udujuttu :) - et ma ei vääri head lõhna.. Teiseks, vabandasin end sellega, miks ei luba endale lõhnaõli osta, sest mul pole raha... raha on muule vaja...

Samas on nagu peaaegu hästi. See tekitab hirmu.

Peab endale ütlema: tule maa pealse argiellu tagasi!

See on turvalisem...

Vist.

Selginenud :)

Olen taas vist kahe jalaga maa peal st toibunud rõõmust!!! :D Ma ei tea, kas ongi hea rõõmust toibuda. Seda enam et homme algab kevad!

HEAD KEVADE SÄRA KÕIGILE!

Põhjala Foorum "Millest sõltub puudega lapse heaolu" kinnitas minu lootuseid ja ootuseid, et ka puudega laps on silmarõõm. Pole olemas 2 sorti lapsi: last ja puudega last. On LAPS. See oli minu meelest foorumi tipp hetk, kui see tõsiasi välja öeldi.

Reedel ma ei käinud foorumil.

Mul oli armas külaline, Karel, kes askeldas ööpäeva minu arvuti kallal. ;) :)

EI - koolituse tagasi minnes, siis kogesin taaskord, et ratastool ja kõnedefekt ei loe küll absoluutselt midagi eduka tegevuse juures. 2 päeva tundsin meeletult grupi toetust, kuigi grupp iseenesest väitis vastupidist. Ja üleüldse mulle öeldi lõpp palju häid sõnu, et mul hakkas viimaks piinlik. Ei olnud mina ju ainus , kes oli vaeva näinud kogu projektiga ja koolituse läbiviimisega. Samas tundsin end koolitaja Kaupo kõrval projektijuhina väga võrdväärsena. Tõsiselt.

See andis kindlustunnet, et võin ja peangi mingisugusekski nõustajaks saama!

Laupäevaõhtu pidu oli ka äärmiselt südamlik. Kui mind tänas Kaupo grupiga - mul oli päris tegu pisaraid tagasi hoida ja naeratada. Terve seltskond mahla ja veeklaasid - alkoholi ei olnud, sellegi eest tänati mind - käes laulis mulle. Ja kui kingisime Kaupole minu maali ning kui ta minu ette põlvitas ja kallitas öeldes: "Aitäh Tiia! Sul on suur hing!" Rahvas plaksutas. - See oli HETKEDE HETK elus. Mul käisid külma judinad üle ihu.

Ma korraldasin tegelikult ainult koolitus. Tavaline töö.

Ei mingit imet ma ju ei saatnud korda.

Samas pühapäeval ütles Waide motelli peremees Tiit, kui andsin grupiga kinki üle Waidele, mulle häid sõnu. Meiega jäeti rahule. Muide, soovitan soojalt, minge Waide motelli! Hästi lahke ja sõbralik teenindus. Ja näete loodetavasti kuskil seinal ka mu maali 2 kohvitopsiga :)

Koolitusest endast ma ei saa kirjutada. Rollimängud, harjutused ja iseenda analüüs teiste toel.

Kuid seda võin küll öelda, kui pühapäeva õhtupoolikul vaatasid mulle otsa 18 säravat silmapaari ( tõsi 17 silmapaari, sest väike Loona - Maria alles avastab nii iseend kui maailma), kes olid taas iseend ehk millegis avastanud - siis tundsin küll, et olen koos Kaupoga tõeliselt head korda saatnud. Karelil oli õigus, et mu silmad on enne lahkumist kurvad ja ühtsamas säravad! Mõtlesin, miks pagana pihta HEA jaoks peame siiski nutma ja vihastama enne, et pärast tõdeda, et seda oli vaja tõsiselt ja väga tõsiselt.

Esimest korda laupäeva õhtul suutsin kõik 4 meest tantsima panna. :) Karel, tubli sell, tantsitas naisi. Oli igavene tore tantsutund!!! Kõik mehed tantsisid esmakordselt ratastoolis partneriga. Usun, et said uue kogemuse võrra rikkamaks.

Küllap te, blogi lugejad, arvsite, et Tiia ei kirjutagi koolitusest pikemalt... Vajasin seedimis aega, mis mu ümber toimus. Ma ei suutnud poolti edasi anda sellest nädalavahetusest...

Ainult, kui me lõppetasime rõõmsasti koolitust, tuli Waide motelli matus... Selline elu kord on...

Toibun rõõmust

Erika, koolitusest osavõtja riputas koolituse pilte :)

http://minupildid.ee/main.php/users/Mooni/leepy/


Täna toibusin rõõmust, mis sain nädalavahetuselt koolitusest. Mõtlesin kaua, mida kirjutada... Aga jube raske on selliseid tundeid kirjeldada, mis mind valdasid just nimelt nüüd sel koolitusel. Rõõmu shokk! Ma tean, selliseid elamusi ei tule iialgi enam, kuid nad jäävad minusse elama :)

Tiia Riskijulgus

Tiia Riskijulgus - on mu uus nimi, mille panin iseendale Waide motellis EI - koolitusel ühes harjutuses :D Riskijulgus viib mind edukalt edasi :)

Selja taga on üks PARIM ja IMELISEM nädalavahetus. PARIMAD ja IMELISEMAD tööpäevad ehk koolituspäevad mu elus :) Kindlasti tuleb HÄID tööpäevi ja koolituspäevi veel, kuid mitte selliseid nagu nüüd just olid :)

Olen pagana väsinud, kuid ÕNNELIK :)

Homme pikemalt. Praegu lihtsalt ei jaksa kirjutada.

Lootused ja ootused

Homme ja nädalavahetus lähenevad... :) :) :)

Homme olen loodetavasti konveretsil. Puudega laps peres. Jäin just täna mõtlema, et aeg on arenenud edasi küll selle 40 aasta jooksul, kui mina sündisin. Ja siiski palju asju olid siis juba minul olemas, mida tänapäeval soovitakse ja kardetakse, et.... Minul polnud võimalik käia lasteaias - ometi oli lasteaed mu kodus. Ja kool... Tegelikult ootan põnevusega, kas hommegi jääb kõlama väide, et puudega laps on üksnes stressi allikas peres või on miskit RÕÕMSAMAT ka emmele - issile :)

Kollid eelistavad reeglina voodialust

"Kollid eelistavad reeglin voodialust" ütles Kristi MNS-s, kui olin talle kaebanud, et arvutis pesitseb koll ja olin/olen oma arvutile tuliselt vhane. Nagu ikka, kõige kiiremal ajal tulevad ette kõikvõimalikud takistused ja aja raiskajad asjad. Arvutigi jamab nagu ei kunagi varem.
Praegu sooviksin küll, et mõni hea koll istuks mu Victori - voodi all ning tuleks vähemasti unenäos mind kallistama öeldes "selle eest kalli, et elasid tänase päeva taas vapralt üle!"
Head kollihaldjast pole diivani all ega isegi mu toas :S
Seda oleks vist palju tahetud... Sest pooled asjad on tänagi tegemata ning ma ei ole sugugi sellega rahul.

OI OI OI NÄDAL TULEKUL :)

Homme siis algabki üks hullupöörane nädal :) Kujutage ette, mul on täiesti töö inimese tunne taas!!! Uskumatu, et mul kaob see töö inimese tunne aeg - ajalt pikemaks ajaks, kuigi tegutsen tasapisi ju kõik aeg. Ka see tasapisi tegutsemine on ju töö. Aga ei ole... Ei ole töist vastutust, mida tegelikult igatsen. Jah, ka vastutust saab igatseda!!! Usun, et tööd rabavatele inimestele tundub selline igatsus narr, liiga rutiine või mida iganes. Ometi sunnib töine vastutus iseendast maximaalse andma. Vot siin ongi koht, mis kaob vahetevahel - ma ei sunni end endast maximaalselt andma. Pole ju nagu põhjust. Lepinguid ei ole ja lihttavalist pingetki pole, kas ikka jõuan õigeks minutiks valmis või mitte.
Aga leping iseendaga pole see. Ikka ja jälle taban end mõtelt: homme ju ka päev.!
Ei võiks nii olla. Kuid on.
Tean ja mõistan, et minu iga elu valdkond sõltub minust endast. Et PEAN suutma. Kuid...
Mõnikord igatsen salamisi, et keegi pigistaks kallidega energia sundimiseks välja. Mul kaob energia ja kõik muud motivatsioonid tihtilugu...
Need pole vabandused.
Kuid tihti olen üksinda. Teisele on palju toredam ja kihvtim midagi HEAD korda saada, kui vaid enesele aind.
Huvitav, vahest mõtlen, kui minul oleks TÜ diplom, kas siis oleks ka töötamisigatsus või olleks vastupidine igatsus - nimelt puhkeaja ihkamine...
Laupäev ja pühapäev on koolitus. Mulle meeldib korraldada. Tõsiselt. Ja seda mitte vaid praegu. Terve elu. Mis sellest et hetkel olen pabinas. Projektijuhi palavik läheb küllap ülikõrgeks reede õhtul... Tõsi selle pingega harjuks lõppude lõpuks, kui projektid läheksid pidevalt läbi. St kui mul oleks pidevad töökohad.

Ja veel loodan sellelt nädalalt üllatusi. :)
Ma ei usu, et uus nädal on aasta üks paremaid. Aasta veel pikk. Sooviksin uskuda ja usungi, et parim aeg on veel kuskil ees :) Muidu jällegi kaoks mõte edasi püüelda.

Ihii, üks öö nägin absurdset und (Maarja pool) :) Paberil oli reas üksteise all 10 nime, ühe pidin välja valima ja temaga abielluma... Ärkasin ja naersin omaette pimedas toas. Esiteks, mul EI ole abiellumisplaane, vähemasti mitte lähiajal. Teiseks, 10 austajat üheaegselt mul ka nagu ei ole, vähemasti minu teada küll mitte. Kolmandaks, ... kogu unenägu oli absurdne - kes nii valib kaaslast :P
Jah, näen undki. Üsna sageli. Mõned on täituvad , hoiatavad ette.... Ihii, loodan, et naljakas unenägu lollust ei tähenda :D :P

MIKS???!!!

Miks ei ole vahetevahel ööpäevas 48 tundi???!!!

Süda 100x kergem:)

Käisin täna Maksuametis. Oli vaja käia - kõik on OK. Huvitav küll, et Maksuametit kardetakse, nagu kolli:) Ometi teenindatakse üsna sõbralikult. Ainuke viga, et vähemalt meie, Tartumaa maksuametis on lauad maru kõrged - istu nagu baaripuki taga:P "Baaripuki" ääreni mina igatahes ei ulatanud. Mari soovitas prouale aken teha, mille peale proua naeratas ja ütles, et nemad käivad ikka kellegagi koos - mulle tundus väga paikapanev. Lõpuks olen ju mina LEEPÜ esinaine, mitte Mari või kes iganes... Kas ikka veel tuleb seletada, et nemad on "ka inimesed", kellel omad asjad ajada, kes ise vastutavad, ja keda, üllatus-üllatus, tasub isegi teietada. Vahel on nagu sellegagi raskusi, hea veel, kui kolmandas isikus ei pöörduta. Olukord paraneb selgelt, aga ikkagi. Soomes ja Skandinaavias jah sinatavad kõik kõiki, aga see on natuke teine asi - paraku... Maksuametis iseendast ju probleemi ei olnudki, aga ühest väikesest sõnast sõltub teinekord väga palju...

Mari küsis, et kuidas Tiia alla kirjutab - et ta saab küll. Proua ütles, et kirjutage tema eest oma allkiri... Tegelikult VÕIB isiklik abistaja minu eest kirjutada küll, aga seda siis, kui mina luban. Ja siis ka ikka MINU, mitte enda nimel. Ja täna panin nimelt liibukad sokkidega jalga, et äkki tuleb allkirja andmiseks sokk jalast ära võtta:) Kas ei ole paljud asjad ikka veel ligadi-logadi...

Õhtul käisin Jaani kirikus, üle pika aja kontserdil. InBoil tegi iseendalegi ootamatu kontserdi. Kuigi juhtus see baaripuki-lugu, oli kokkuvõttes ikkagi hea päev.

:) :) :) päev täis armastus

HEAD NAISTEPÄEVA!

Mul kerge tuju.
Üle mitme aja käisin GNLD koolitusel. Täna koolitas Tauri Tallermaa taas. On ikka vinge koolitaja, teeb asja nii lihtsade sõnadega selgeks, mis on edu ja miks edu. Kogu teema keerles ümber ARMUMISE. Mulle sai äkki selgeks veel rohkem ammune tõde: inimesed ARMUGE ja te teate, mida MIKS tahate! ARMASTAGE ka kõike ja kõiki, ennekõike iseend ja nii tulebki edu. Mitte aind GNLD´s, vaid igas elu valdkonnas ja töös.
Istusin Atlantise konverentsisaalis ja mõtlesin, et hea, et kohtusin GNLD rahvaga, olgugi, et võib - olla valin oma teid, millesse ehk armun rohkemgi... Ometigi on GNLD mulle andnud teatud mõttes nii palju juurde. Inimlikust.

Veel kohtusin Janaga. Veel inimene, kes kavatseb mind piltlikult õppima panna. Raamatupidamist :P

Einoh, targaks saan, aga...

Palun, võite lugeda:)

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=220563

Test

http://web.tickle.com/tests/enneagram/?test=enneagramogt

Kui soovite, uurige ennast:) Päris põnev test on. Mina olen tüüp 8, ja VÕTKE VÕI JÄTKE:P

Kas soovid toetada ? Ja natuke reklaami:)

Siis uuri asja:
http://www.1million4disability.eu/form_ee.asp?langue=EN

Üldiselt on kõik õige, aga õiguste koha pealt on MIDAGI PUUDU. Kui räägime, et puuetega inimestel peavad olema "tavakodanikega" võrdsed võimalused oma vaba ajaga midagi mõnusat ette võtta, aga ei pea vajalikuks suhteid ja pereloomist eraldi välja tuua, siis on natuke nukker... Vaatasime ja mõtlesime (mina ja Maarja) asja just "oma" ühingu mätta otsast - aga asi pole ju ainult meie ühingus...

Natuke reklaami: homme lugege "Õhtulehte", kus peaks olema mõned minu arvamused suhete ja pere teemal.

Kevadelõhn oli õue peal:)

Jumala kevadelõhn ! Tulin lõuna ajal linna, ja päike oli ÄÄRMISELT ERE:) Bussis hüppasid noormehed üle minu (mitte sõna otseses mõttes, aga siiski:)) Istusin ratastooliga vahekäigus. Vahetevahel on hästi nõmedad bussid, kus ei ole kohta lapsevankritele, ratastoolidest rääkimata... Hea on, et mul on väike kitsas ratastool, mis mahub igale poole vahele.

Mängisime tahtmatult Pillega peitust, või tagaajamist keset Tartu kesklinna:) Lõpuks ikkagi LEIDSIME ÜKSTEIST:P See on, kui mobiil koju unustatakse, ja mina vahetan söögikohti:)

Ülehomme kohtumine pr raamatupidajaga:) LEEPÜ-jama tuleb lihtsalt rahulikult võtta - kuigi mul oli eile õhtul Victorile heites tõeline masendus peal. Tiia ei oska asju ajada... Tiia ei kõlba mitte millekski... Tiiat ei ole vajagi... Vahepeal võib iseendaga tülis olla, aga peab oskama iseendaga ka ära leppida.

Aps ja... "Ei hopsti"

Ma olen esimese apsu teinud omas ühingus :S :( Olen iseendale päris vihane. Loodan, et vigu saab parandada ja vigadest ju peaksin õppima. Ütleme nii, et tegijal juhtub nii mõndagi, muidu ei olegi tegija! Usun, et apse saab rahulikult korda ajada. Teinekord pean olema juhi rollis hoolikam :)

Olulisem on tunnistada, et keegi meist pole ideaalne inimene, kes mitte ealeski elus ei tee ühtegi eksimust.

Eile oli kreisi päev. Parim tegevus, millega saime hakkama Maarjaga, oli süüa konkreetselt kommikarp tühjaks. Kommid on vahel väga rahustavad ravimid peavalu ja sisemise pinge vastu :)

Ja veel tuli mõttesse "Ei hopsti" idee mina uusaasta ballile, kuhu ei ole elu sees sattunud, ja selleks koguda ilusaid poiste :P Aga jah...

Ball balliks, kuid jälle on F. Goya naistepäeva kontsert Vanemuises... Mina taas ei saa lubada. Goya kitarri saatel õppisin kogu keskkooli ajal ja praegugi armastan tema muusikat....

Tööpäev otsas

Minu tänane topelt täispikk tööpäev sai otsa. Tegelesin LEEPÜ´ga. Aga tuleb siiski välja, et ma polegi töötu, sest mul on MTÜ. Seda ka seaduslikult. Eestis on ikka väga huvitavad seadused küll, mida keegi ei tea ega jaga täpselt. Uurin edasi, et mis ja kuidas ning usun, et uurimistööd teevad ka mõned mu semud. Ei saa ühekorraga olla juhtumikorraldaja juures olla töötu ja samal ajal juhtida MTÜ-d.

Olen mõni hea aasta olnud juhtumikorraldaja juures arvel. Vahepeal unustasin selle hoopiski, sest tegemist on olnud palju. Siis käisin, kui juhtumikorraldajate sisteem tuli ja puuetega inimesed olid natuke vaimustunud, et nüüd kõik saavad tööd. Mina polnud niivõrd vaimustunud, kuivõrd soovisin teada, mis öeldakse minu puhul. Pr Paavli ütles heatahtlikult, et ma olen esimene raske juhus, sest tean täpselt, mida tahan. Sinna see asi tookord jäigi. Kehitasin õlgu.

Nüüd seoses kursusetasuga ju kerkis küsimus taas üles - kas olen töötu või olen MTÜ´s tööl. Isegi minu jurist ei suutnud 100 % -st vastust anda ega tööõive juhtumikorraldaja... Kuigi kordasin ngu papagoi, et mul on MTÜ. Jah, raha pärast oleks kasulik töötu olla, sest tta maksaks mõne kursuse veel kinni, kuid minu arust peaks raha saama ka teisiti...

Niisiis, praegu on ikkagi küsimus õhus, kas olen töötu või on mul ametlik tööl :)

Papat muidex pani täna õlu nälg (rahapäev ju tal) tegutsema. Kuna Kaagvere pood kinni, siis leidis lauatelefoni üles ja helistas naabrimehele, et tahab poodi... Issand jumal, ma ei soovi, et papal oleks ainus elumõte veel õlu! Aga on!!! Kõige haledam oli see, et ütles torusse: "Süüa pole majas, vaid 10 kartulit..." Ai, mul sees hakkas keerama!!!! Jumala eest, süüa on piisavalt. Nälga pole kuskil veel näha. Tõsi, iga päev suitsusinki ega kalamarja me ei söö, aga !!!

See on minu papa...

Aga ühe asja on ta ära õppinud. Et mulle EI meeldi ta purjus olek. Käitub nagu süütu laps, kes on lihtsalt pahandust teinud. Isegi ei karju eriti mulle vastu enam - küllap saab aru, et mul on õigus. Aga sõltuvus on suur, et peab....

Veel pilte ja pisut eputan

Veel pilte sünnast :)

Mina ja mehed: väike Dannu, üks Kaupo neljast Kaupost, keda tunnen ja kaks Kaidod.

Südames on palju rohkem mehi ;) :P , aga nagu alati on meessoost isikuid raske kodunt välja ajada. Tegelikult tean, et paljud sõbrad ja sõbrannad olid tõbised või tööl.

Muide, minu parim tants nädal tagasi oli Dannuga :) Dannu on see laps, kelle issi pidi hakkama minu esimeseks abistajaks, kuid mida ta polnud mitte, sest samal päeva õhtul, mil kohtusime, ütles Dannu emme, et ootab last.

Aga tänu Dannu issile sain kokku ülivahva esimese isikliku abistaga Vampsiga. Ja Dannu emme Helena on olnud

mu isiklik abistaja. Samuti Dannu issi Eriku õde Laura ja vend Ronald on olnud mu isiklikud abistajad. Vot selline tore keeruline lugulaul :)

Naabritibid ehk, kui soovite, naabrimutid :D Aind tänapäevased tibilikud naabrmutid ;)

Ootan abistajatega pilti. Luban, et kirjutan kõikide abistajate nimed, keda fotole ei jäänud :)

Ohoo, mu käed on igal pildil tõesti nagu tibutiivad :D :D :D Kuid tundsin end väga hästi ja vabalt. Praegu tuli meelde aeg, kui mu käed pidid olema selja taga, sest nii tundus olema täiskasvanutele ilus ja loomupärane ... Aga minus see kätte peitmine pinget... Issakene, ja mu põlved ja sääred pidid olema seelikusaba all, sest mul koledad jalad.. IHII, neid pilte vaatades veendun taaskord, kui mul üleüldse mingid kehaosad ilusad on - siis jalad :P :P :P

Seega, soovin südamest öelda neile, kes näevad silmadega vaid kehavigu, vaadake südamega ja te näete palju ilu :)

Kõik on ja kõike ei ole

Ilusat kevadkuud!!!

Mina jõudsin järeldusele, et märts saab olema väga raske kuu. Teatud mõttes, mida siia ma tavaliselt ei kirjuta, nimelt materiaalselt. Kuid iga kuu on rahalises keeruline ja raske. Seega ärge võtke seda nutulauluna :) Pean lihtsalt ikka ja jälle toime tulema, sest olen selles mõttes üksinda. Toetuda pole kellegile. Parem ongi. Sest mina vist ei suudaks enam olla majanduslikult kellegi aluvuses. Isepäine ja põikpäine nagu olen :)

Tööd pean rabama veel rohkem, kui siiani. :) Mu 1 sõber ütleb: tee tööd, siis ei tule armastus. Tööd vajan. Pappi on vaja. Aga armastust - ei ole vaja. Vist ei ole. Saate ju aru küll, mis armastust siinkohal mõtlen ;)

Täna maalisin lepatriinu maali lõpuni. Tuli rõõmus! Maali nimeks saab "Kahekesi on maailmas ilusam".

Ei, ma ei külmeta rohkem iseend. Poen Victori peale teki alla sooja. Nina on natu tatine. Oleks suur nohu nagu igal nohuajal mul olnud ikka, KUID praegu määrin GNLD aloe vera geeli ninna - tohutult aitab. Eile õhtul olin kitsi - ei pannud geelt rohkesti ninna ja selllepärast tatt täna tilgubki veidi. Nii et, ärge hoidke tervise pealt kokku :) Õppetund eelkõige mullegi.

Käitud :)

Täna lõpuks valisin :)

Kodaniku kohustus täidetud :) kui kergemeelselt öelda ... Ei, tõsimeelselt, hea tunne on, et olen pisitilluke rakukene poliitikas :)