Kas pean tõesti tõestama igale inimesele, kes kaugelt teab/tunneb vaid nägupidi mind, et mina ei ole ELAV LAIP ratastoolis, vaid siiski ELAV TEGUS INIMENE???!!
Sõbranna helistas ja oli ähmi täis: ta pidi taas minu saamatust ümber lükkama.
Vale arusaamine ajab lihtsalt naerma!
Kui inimesel ei ole veel käsi, ei tähenda veel see seda, et väeti surma ootav hing!
Millal muutub küll ühiskondlik mõistmine ja hoiak erivajadustega inimeste suhtes???
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar