Jõudsin piparkookegi teha see aasta veel :) 2 tundi tagasi. Üks kord aastas peab piparkooke tegema :) Jõuluks unustasin taigna ostmata...
Vihmasajust sai lai lumesadu. Hetkeks on maa juba valge. Päris nääritunne :)
Täna peaksin ütlema, et kõik OK. Tuju hea ja puha. Ootuse ja lootuse ärevus põues. Nii on kombeks vist.
Olen nukker. Nukram kui jõuluajal olin... Olen aus. Aus iseenda vastu.
Saatsin mõned sõnumid. Lastele ka...
Mobiil vaikib.
Telefon vaikib.
MSN-s on kõik seesolijad vait.
Jõululaupäeva hommikul oli vähemasti kaks valeühendust: 1. öeldi vaid "Tere!" ja 2. küsiti merlet ning kena mehe hääl arvas: "Kallis, kas oled purjus?!" Mu hääl on ennemgi kostnud võõrale purjus häälena. Mind ajab see naerma :D
--------------
Nüüd elavnes pooleks tunniks elu mu toas.
Helistati.
Saadeti sõnum.
Piret käis. Soovisime jalgupidi "head vanat" :)
Millegipärast arvan, et nüüd on 2007 aastani taas vaikne.
Väljas on hääled ja juba rakette.
No see aasta ongi olnud palju üksindust hinges. Mind ei hämmasta see. Üksindust tunnen aegajalt ikka ja jälle läbi elu...
Mul on ju siiski väga palju sõpru ja tuttavaid. Vahetevahel tundub mulle, et ei tohikski üksindusest rääkida. Seda on raske mõista. Kui mitmeid kordi on minule öeldud, et sa ei ole ju üksi, sest liigud ringi... Uskuge, see pole nii üleüldse.Püüan teisi mõista. Ja tegeleda teiste muredega on omakorda heagi, sest siis jääb minul endal oma muredele vähem aega mõeldagi.
Nüüd kordan iseend :P
On hea meel, et see aasta kohtusin Maarikaga... Kristiga... ja loomulikult Lärryga rulluiskudega (ta olevat muretsenud minule järgmiseks korraks juba kiivri ja turvavöö, et kihutada Tallina tänavatel rulluiskudega ja ratastooliga :D ) ... Liisiga, kes ei valla prograngimehu suhu... Monikaga... Ja muidgi Oasupp, tema pärisnime ma nimelt ei ütle, sest mulle hirmsasti meeldis, et ta suutis mind oasupina paika panna. Hakkasin end rohkem väärtustama. Oasupi olemine minule lihtsalt ei meeldi... Olen parem kui oasupp... Tiiduga... Sirliga... Ja paljudest teistest tunnen rõõmu, kellega kohtusin.
Ja kõik mu kauaaegsed sõbrad ja tuttavad...
Aitäh kõikidele, et olete olemas!
Palju muretsemist oli papa tervise pärast.
Üllatusi jätkus aastasse.
Varsti algab 2007 aasta. Pisut kõhe on sellele mõelda. Algab taas pingeline aasta. 365 päeva jooksul pean taas enda käitumist kontrollima. Alles sain uusaastasoovi, et ma olevat eeskuju neile, kes ei ole rikaste ja ilusate klassis. Hästi armas ja sügav soov. Lugesin pisarad silmis.
Kõhe hakkas taaskord.
Rõõmgi läbis mind.
Ma nagu ei ole ju erilist suurt elus teinud. Siiski olen ehk pisut üle keskmise elanud. Loodan, et olen suutnud nakkatada tiiatibulikku naerusädemega nii mõndagi inimest. :) Ehk pole lootus vaid ettekujutus paremaks enesetundeks...
Kui vähe on õnneks tegelikult vaja!!! Mul 10 varvast, et õnne teha. Teil 10 sõrme, et õnne teha. Südant, millega õnne äratunta.
Hoidkem südameid valla!
Üks päev lugesin mõtleva paneva mõttekildu, mis võik olla Uusaastasooviks:
Õnn ei ole eesmärk. Õnn on eluviis :)
Leidkem õnnehetki ka pisaraiski.
Elamine on õnn :)
1 kommentaar:
... Liisiga, kes ei valla prograngimehu suhu...
'''
Heh,ei saanud aru sest lausest mitte! :D
Postita kommentaar