kolmapäev, november 15, 2006

Järjekordne lahing

Olin eile ja täna linnas.
Eile erakonna piirkondlik üldkoosolek. Ma ei olegi siin veel maininud, et kuulun sotsidesse. Mitte sellepärast, et see oleks olnud saladus, vaid polnud midagi mainida :) Ma polnud jõudnud mitu kuud üritusele. Eile istudes TÜ Raamatukogusaalis mõtlesin taaskord: mida pagana pihta kaotasin poliitikasse ?! Ja jõudsin vastuseni taas: miks ka mittte!!! Ehk suudan nii mõndagi asja paremini selleks teha läbi poliitika. Nt isikliku abistaja teenuse vajadus inimestele, kes tahavad riigile rohkem anda, kui võtta.

Täna GNLD . Täna jõudis minuni taas mõistmine (vahepeal katlesin veidi, sest kõik tundub kuidagi uskumatu - see on loomulik ja normaalne), et SEE ON MINU ÄRITEGEVUS ja GNLD on minu koostööpartner vaid, mitte vastupidi. Minu teha, kuidas tööd plaanin teha või ülesehitan. Uskuge, GNLD´s on võrdne võimalus kõigile! :)

Nii.
Kõik tore.
Tulime Mariga õhtusse 20.10 bussiga koju. Nüüd vist kuu aega sõidab buss 22.22 linna tagasi. Siis jõudsin busside vahe sees dshussi all käia.
Aga...
Kuna mul ei ole aasta olnud majauksevõtit - lihtsalt kadus ja uut võtit ei lubada teha, lihtsalt ei saa võtit, mille järgi uut võtit teha - oli KÜ esimehe vanaemaga sõnavahetus. Helistasime ukse taga uksekella, et paluda ust mitte täpselt kellapealt lukku panna, kuna abisttaja läheb linna tagasi või andku võtit meile hommikuni (papa oleks honmmikul tagasi viinud). Sel aastal oli tänane esimest korda, sest püüan iga hinna eest linnast tagasi jõuda enne välisukse sulgemist. Vastuseks sadas rida solvanguid. 1. võtit ei saa, mul pole vaja öösel käia. 2. ma toon ratastooliga pori majja. 3. mu hooldajad ei pese treppe.
1. vastusküsimus : inimõigus ?
2. vastus: käin trepil nädalas kõige vähem majaelanikest.
3. vastus: mu ISILIKUD ABISTAJAD pesevad treppi, siis kui on minu kord graafikus. Ja minu kord on detsembris.
Olen mitmedel kordadel küsinud paariks tunnikski võtit, et käia linnas võtmetegija juures - tulemuseta. Sama on muide keldrivõtmega, selle kohta öeldakse, et ma ei käi keldris niikuinii. Ja ei saagi käia, sest igakord kui soovin keldri minna, pean poolpäeva võtit otsima. Onju tüütus või kuidas!
Olen siin majas elanud 17 aastat - ja nüüd ei tohi trepil liikuda.

Eelmine aasta oli veel absurdsem ütlemine Tartrus ühes majas, et ratastool lõhub treppi.

Issanda loomaaed on tõersti suur!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

sügav kaastunne sinu naabritele mõistuse puudulikkuse puhul...
Kallid!
Maarika

Maria ütles ...

Ma lihtsalt ei suuda uskuda inimeste käitumist. Kust tuleb see kohutav õelus?