Pisut aega tagasi sain teada, et olen siiski EPNÜ´s väljaarvatud omal valikul 20. maist . Esitasin ju lahkumisavalduse. Teada sain tänu oma järelpärimisele, mille kirjutasin eile EPNÜ juhatusele. Võib - olla ajasin õlekõrre lõhki, kuid mul oli ja on õigus omaenda saatusest teavet hankida. MTÜ-le kehtivad ka seadused :) Niiet, 30. septembril EPNÜ juhatuse koosolek otsustas mu lahkumisavalduse rahuldada.
Natunatuke olen siiski kurb. Vähemasti 2 aastat panin Eesti Puuetega Naiste Ühingu oma hinge. Soovisin rohkemgi naistele ära teha, kuid ... Siin kohal ma ei hakka iseend kordama. Arhiivis leiate küllalt mitmeid päeviku- e blogilehti sellest. :)
Üks ametlik etapp on möödas nüüd ametlikult.
Loodetavasti palju ametlikke etappe on ees.
Minu meelest olen kevadest leidnud tohutult palju uusi väljakutseid, mis nõuavad vaid iseenda lõputult arendamist. Kui ma suudan edaspidigi nii hoogsalt arendada nagu siiani, siis võin kes - teab - kuhu välja jõuda... Vähemasti püüan unistada ja sean unistused eesmärkideks ja eesmärke on juba A4 lehe täis. Lühiajalisi unistusi ja eesmärke. Keskmisi unistusi ja eesmärke. Pikaajalisi unistusi ja eesmärke.
Vahel on mul hirm, et mul on eesmärke palju ning kõike soovin saavutada.
Ma ei karda unistada.
Kardan unistusi paberile kirjutada. Eesmärgid võivad ju mitte täide minna ja see röövib mõnikord tahte püüelda edasi. Ometigi olen mõistnud, et kõik algab või taandub omaenda mõtlemisesse. :) Läbi mõtlemise tulevad hoiakud ja kõik muu.
Eitus on ka vajalik mõnikord. Läbi negatiivsuse on näha positiivsem pool.
Kell 17.30 ning õues kottpime. See pole meeldiv.
Kõigile, kes ootavad mind msn-i, teadke msn jamab mul - ei luba sisse logida. Liis, sulle, kui homseks msn ei parane, siis kirjutame emaile, kus me homme õhtul kohtume. Exju :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar