Õues torm. Akna taga ulub tuul. Kole on, kuid väga kole ei ole. On koledamaid tormituuli olnud.
Poolteist tundi olime elektrita. Nüüd ka vilgub.
Ma täna ei käinudki Tartus. Mõtlesin, et tuul viib minema õhku :P
Eile hilisõhtul avastasin imelise üllatuse! Olin nii rõõmus, päris õnnelik. Nüüd usun tõepoolest, et ükskõik kui suur ja kole on elus torm, pika peale saabub ikkagi imeline rõõm ja päike. Ja siis naeratame nagu enne raju. Uskuge, see on midagi sellist, mis ei saanudki teisiti minna... Uskusin alati, et see ime peab saabuma. Ma ei kahtlenud kordagi, et see hetk ei tule. Ja see tuli ootamatul ja armsal viisil. :)
Head kooli vaheaega kõigile :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar