Jana ootas mind juba tänavanurgal. Tundsin ta kaugelt ära, kuigi hetkeks käis peas läbi, et ehk polegi tema....
Ikkagi 28 a ei olnud teineteist näinud ega üle tunni teineteisega vestlenud. Praegu meenus, et tõesti 28 pika aastat oli kaugus meie vahel. Mu vend oli väike, kui me Janaga viimati koos mängisime.
Ja üks viiv timaris. Kuid tookord oli viiv - ma ei oleks Janat ise ära tundnud, kui ta ei oleks mu ette kükitanud ja küsinud, kas tunned mind ära... See 3 a tagune viiv.
Nüüd tõdes Jana Marile, et Tiia oli alati olemas... kuhu mängima minna... Tiia oli olemas....
Ups!
Ma ausalt ei olnud mõelnud , et lapsenagi oli mu olemasolu teiste lastele nii tähtis :) Võib mitte just nii, kuid siiski...Lapsele on olulised mänguasjad jne aga ... :) Meid oli Mäksal vähe, kuid mitte nii vähe, et mina oleksin pidanud see keskpunkt olema :D Ma ei ole pidanudki kesskpunktiks, kuid olen tahes või tahtmatult inimringi sees.
Kindlasti oleme üksteistele vastastikuliselt tohutult palju andnud.
Minagi poleks Janata või Anneta või ükskõik kelleta arvatavasti see Tiia, kes on olemas alati teile kõigile.
See on parim tiim mu elus :)
Aitäh kõigile, kes on mu elurõõmutiimis :) Te kõik olete suutnud anda palju rohkem kui muu materiaalne väärtus :);)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar