:):(

Hommik algas ehmatusega, peaaegu tragöödiaga,mis jäi õnneks suuresti olemata. Avasin silmad pilk kellal, mis näitas 6.15 ja mõtlesin, et näen unes: isa ütles aknal "midagi põleb majas". Hüppasin automaalselt unetult diivanvoodist istuli ja küsisin mis - kus ning kohe ka räägisin, et helistada 112. Nii palju oli isalt infolt, et kõrval trepikojas põleb teise korruse naabrisõbranna korter. Õuest oli kuulda hämmmastavaid rahulikke majarahva hääli. Isa püüdis lauatelefonil helistada hädaabisse. Mõtlesin, et ehk ähmiga unustati tuletõrjet kutsuda. Nagu juba poolaastat lauatelefon ei funktsi (vahel ei saa sisse helistada ja ei lase välja helistada), nii ka täna hommikul ei funktsinud. Käskisin isal kiiresti mobiili võtta ja mulle tuua, sest ta oskab mobiiliga vaid kõnesid vastu võtta. Ta ei õppi põhimõtteliselt mobiili ega ka arvutitki selgeks - ütleb vaid, et talle polevat vaja enam.
Valisin 112, isa rääkis. Öeldi, et autod on teel. Keegi oli juba helistanud.
Tultõrjeauto tuli alles 15 - 20 minuti pärast. Oli siin umbes 10 minutit.
Oletan, et hullem jäi olemata. Radikas vist läks põles.
Jõin hommikul öösärgis ja jalad teisel toolil kohvi ning mõtlesin oma kodule pärast pinge langust. Pean kodust rohkem hoolima, olulised turvaelemendid on ikka tegemata mul. Nt kindlustus. Kas ma tõesti soovin kaotada x õnnetusjuhtumil oma kogu vara... EI, ma ei taha kaotada. Olen selle kõigele koguaeg mõelnud, kuid edasi lükkanud asjaajamisi. Rumal minust. Samas olen ärevil, kas saangi kodu kindlustada. Veneajal ei lubatud minu elu ega abielumist kindlustada - sest olin invaliid. Hiljuti kuulsin, et puudega isik saab küll oma elu kindlustada, kuid oma topelt summa eest - mis see iganes tähendaks... Ei, pean ise uurima kindlustusi. Siis on selge pilt :)
Täna oleksin pidanud linna minema. Ei läinud. Hästi ärev luuleline põhjus oli mitte minemiseks.
Oi, praegu jagasin papaga maid. Ta kuulis teleris sõna "grupiseks", ja hakkas pihta taaskord. Aeg-ajalt juhtub, et ta on igasugusele sexteemadele tundlik. Siis ta soovib minu silmis olla truu mees. Nagu mina määra(si)n ta elu, et minu ees teeselda. Veneajal olevat olnud sexigi vähem, sellega seoses vähem kuritegusid ja tol ajal polevat olnud ühtegi armukest. Uskumatu. Kas ta usub isegi seda? Mina igatahes ei usu. Ainult veneaeg ei rääkitud sellest kuigi palju ja ometi lapsedki teadsid ikka, mis on ema - isa vaheline petmistülid. Mina teadsin muudki. Tüdrukuna oli mul emast kahju, kuigi ma suurt ei näidanud välja, et tean seda, mida laps ei oleks pidanud teadma. Appi, mina olen nüüd täiskavanu naine ning arvan, et ma tõesti ei vaja pettekujutusi ideaalsest elust! Ma ju mõistan isat ja tema üksindustki. Milleks siis ikka ja jälle see absurdne jutt, et sex on päh ja paha? See on sama tühine rääkimine, et isa ei joo ja ei ole kunagi alkoholi tarbinud. Ometi ta teab ise ka, et on see mees, kes igatseb alaateadlikult ja on joonud rohkesti. Võib - olla on seesugune pealiskaudne suhtumine asjadesse ja iseendasse hoopis veneaja tabude tulem?? Igatahes isa räägib iseendale risti - põiki vastu. Ok, lasku käia. Ta valik. Mina nagunii ei taha teada tema isikliku elu üksikasju... Võin olla küll karm tütar, kuid ta on siiski minu isa.
Homme tuleb elionionu telefoni parandama. Teist korda. Ütleb taas ok on. Ok võib tal olla, aga mina tahaksin vajadusel helistada. Siis on mul OK :)