Veidi õnnest ja hingestki, lollusest ka

Oligi asjalikke tegude päev! Panime Pillega laeplaate lakke edasi. Naersime ja vandusime lae muhke. Ei saa kuidagi aru, kuidas omal ajal ehitajad maja ehitasid, kõver ja muhuline. Maja on minu vanune... Kõiki majas, mu omas korteris leiduvaid tobedaid ehitusvigu arvestades peaks maja kohe kokku kukkuma :D Kuid ei. Mina olen suutnud kodus euroremonti teha, kuigi teha on veel palju ning arvastavasti ei saagi remont kunagi päris valmis.
Nüüd käin silmad laes!!! Äge on! Ilus on!
Sõna "äge" on mu lemmik sõna juba mitu kuud. Pille on vist ainus inimene, kes teab, kui ma juba hõiskan "äge" ja sama aegselt keksin mööda tuppa (muidugi ratastoolis, mis on minu ja mu sõprade jaoks nii harjumuspärane, et ei pane tooli tähele), siis on asi väga ilus ja parim minule. Et siis olen päris õnnelik. Mu särav nägu on parim tänu Pillele, ta ise ütles seda. Ja tänagi oli temagi vist päris õnnelik, et nägi tuttavlikult säravat nägu.
Olen tõesti õnnelik. Esimest korda elus saan olla oma sünnipäeval peaaegu unistuse kodus. Oo, kui võttis aega unistuse kodu saamine, kus on kõik toonid stiilid minu valitud! Teistel normaalsetel inimestel on ammu mu vanuses kõik see olemas... Vist...
Loodetavasti saab olema sünna peo aeg tuba rahvas täis. Kui kõik haigeks ei jää... Panen rahva vaibale istuma, ise istun ringi keskele. Hõiskan jälle südamest "äge"...
Kuid unistus ei täitu nüüdki täielikult. Hinges kõlab ikka kurbus, mida kuulen ja tean vaid mina ise.
Peolt puuduvad lapsed.
Puuduvad mulle lähedased, kuid kauged kallid mõned inimesed.
Puudub üks kallistus.
Kas inimene peabki kõik unisuse ühel hetkel kätte saama?
Mis jääb siis edasi unistamiseks?
Küllap elu on mulle veel piisavalt pikk, et olla ägedalt õnnelik...
Ja sünnipäevani on mõni päev aega. Äkki juhtub sünnipäevl mõni imede ime, mida ma ei aima ja mis paneb mind taas heledalt naeratama.
Nagu väike tüdruk olen.. Häbi mulle! Olen ju ammugi täiskasvanu ja tean, et imesid niisama lihtsalt ei sünni. Ikka läbi vaeva ja pisarate.
Hea on end lihtsalt lapsemeelsena tunta. Vahel.
Nüüd end ravima sooja meepiimaga. Kuuma jalavanniga.
Natuke pean EPNÜ LEO asju mõtlema.

NB! Ümisesin kõige ajuvabamat laulukest : NII KUUM, ET JÄÄTUVAD HUULED. Pille naeris, et olen ...
Selline olengi.
Nii kuum, kui õnnelik olen...