Pühapäev jälle möödas...

nutma ajab - kirjutasin pikalt ja text otsustas kaduda, küll arvuti viga ka... püüan taastada, nii nagu text meeles on...
jälle päev möödas. taas pole päeva jooksul midagi kasulikku teinud. naabrinaised käisid minu pool kohvitamas. järjekordselt räägisime külajutte: kes kellega käib ja kes kui palju joob. ausalt öeldes, mind need tagarääkimised ei huvita. muigama paneb. samas mõtlen, kui palju võivad minust rääkida selja taga?
tegelikult mind see enam ei huvitagi, kui palju ja mida minust kõneldakse selja taga. mina olen ise rohkem kui kunagi varem. mõelgu, mida tagavad... kas mul on ego või....
mind vaevab hing, mis probleeme tekkitas süütu kirjakene, mille panin see nädal posti. naljaks. mulle öeldi, et ma pean arendama veel oma huumorimeelt. mul polevat üleüldse naljasoolikat. kuigi nii arvab vaid kirja saaja. teised arvavad vastupidiselt, mul on ülipeen ja tundlik naljameel, mis ei ületa piiri. seekord ületasin lõbusasti piire maalides pastakaga paberile tähti, kuid temagi ületas nalja oma piiridest. tulgu nüüd, mis tuleb - vastutan enda eest. või on kiri juba lihtsalt prügikorvis..... ma ei soovinud aga paha. mul on närvid olemas ning ma ei salli nõmedaid nalju. kas õppis mu naljast? ei usu eriti...
täna on mu ema nimepäev. ülle nimepäev. südames soovin tallegi parimat.
nüüd lähen pistan jalad kuuma sinepivette. köhin ikka meeletult...
homme pean tegema asjalikku...