Täna on mul internetist kopp ees, hommikust saadik :) Lülitasin arvuti ja mõtlesin, et ma ei taha seda teha üldse. Siin suhtlemine on ja ei ole ka päris... Ma ei saa neist aru, kes ütlevad, et neti sõpru võib blokki panna, sest nad ei ole ju päris sõbrad...
On küll. Kui suhelda aasta kaks - kolm... saab inimene sõbraks, missest et pole kohtunud. Kõigiga ei jõua iga päev suhelda. Mitte et mina ei sooviks sõpru ja tuttavaid eemale tõrjuda. Vaid sellepärast et net on minule siiski tehis ja kauge juhtme maailm. Ma ei näe inimeste miimikat jne . Ma ei salli märke naeratus või nutune.... Neti kallidki ei soojenda mõnel hetkel... Täna panin enda blokki.
Ma ei jaksanud kõigile selgitada, miks nukrus on hinges. Öeldi küll, et kõnele... Aga ma ei näe ju nägu... Naerumärk on, vähemasti võib - olla võlts. Igatahes mitte selline nagu päris ehtne naeratus...
Mind polnd kodus ja arvutis, kuigi olin :D
Mul oli lihtsam end blokki panna, kui häid inimesi. Elus olen netis ainult paar inimest blokeerinud. Omal halb tunne. Halvem, kui päris elus lihtsalt kellegi juures sirge seljaga minema kõndida. Lahkhelid selgeks karjuda või... Internet seda ei võimalda isegi siis, kui kribad suurte tähtedega...
Kõik suhtlemisviisid on kuidagi poolikud. Mu meelest. Ehk on see vaid minu probleem, et ma ei suuda neti ilma tõdesid täielikult omaks võtta...
Sooviks minna reaalsusesse. Suhelda vaheldult....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar