;)

Nii, nüüd viimaks on mu raamat tervelt netis kõigile lugeda. Usun, et lugejaid jagub.. Loodan, et lugejad mõistavad, et raamatus on minu minevik, mis möödunud. Head mäletused püsivad surmani meeles headena ja möödunud õnnehetkedena, mis aitavad kurbadel minutidel naeratada taas. Õudsed mäletused püüan eemale tõrjuda, et ikka naeratada. Sest elu läheb edasi. Usun ja loodan, et leian taaskord kõik selle, mida üks naine igatseb... Tegelikult olen saavutanud juba praegu selle. Eduka naise iseseisvuse. Mul on enam - vähem kõik, et hing oleks rõõmu täis... kuigi väga sageli on väga - väga raske...

Kõige suurem ootus ja ja lootus on, et lapsed jõuaks kord minu koju tagasi.....

AA, mina soovisin raamatu peakirjaks "ÕNNELIK ÕNNETU ÕNN", kuid Kati Murutar arvas, et minu pealkiri ei müü ning pani "Ärge lööge mind enam". See raamatu nimi ei saa kunagi mulle omaseks... Sest õhkub vägivalda...

Olen pisut nukker, et terve raamat ei saanud kõige enne siiski mu kodukale www.lux.ee/tiia . Minu kodukas on armas, täpselt selline nagu mulle meeldib. Tänu Mellale! Minge julgelt mu kodulehele ja sealgi on võimalik midagi öelda...