Luba liblikad lendu...

 ... ja siis veel mõned sammu õnneni. 

Ühe lennu, ühe sammu jätan alati tegemata, et teha veel miskit võrratumat, võimsamat. 

Ja näha veel nunnumat, mis paneb nunnut endale tahtma... Ja uskuma, et saadki  endale... 

Liblikad lendavad.

Sammud tulevad keerukad, kuid samas usun, et nii saab tulemus nauditav.

Kõik on veel võimalik 😍

Päikeseline päev kõige kallimatega

Sõitsin taas Põlvamaal...  

Sel kuul olen saanud suht palju liikuda väljas. Eriti laupäevi... 

Vahel oleks vaja ja tahaks mitmes kohas olla... Siis tuleb valida, kuhu minna...  Tihti ei saagi aru, kui oluline on olla kõige lähedasematele ning seda ka füüsilise kohalolekugagi... Südames on nad ikka ja alati. Kuid minna nende juurde - siis tuleb mingil viisil koguaeg elu vahele... Vabandused, miks täna ei jõua, homme ehk jõuan.... 

Tuleb tuttav ette... 

Aga kuidas tuleb elu vahele, kui me ise elame iga hetk oma elu?   Mina jäin sellele mõtlema...

Mina olin mamma juures ning oles ise mamma nägin oma lapsi. Kas on veel paremat olemas, kui jagada armastust...

Imetore päev....

... on täna taas. 27. märts. Minu jaoks sai see kuupäev eriliseks 34 aastat tagasi. Sündis Silver. Ma ei kujutaks täna ette, kui ma poleks kelmika  poisi, või õigemini juba suure mehe muti... Kes muidu oleks ühel omal sünnal mind särama/põlema pannud... 😂 Kes oleks õpetanud palju palju, mida ühe poja emme peab teadma... Laps on alati hea õpetaja, kuigi vanemad tihti just seda ei pane tähele. Ta on andnud mulle ńii palju armastust ja väärt kogemusi. 

Armastavalt õnne, Silverile💖 

 

Polnud vaja jalaga paki välja võtta!!!

 Jumal tänatud, sain pakikese kätte. Ilusti 3.75 eest lõppes nädala saaga Omivaga. Kusjuures pakki poldud üldse seekord piilutud. Ükskord oldi...

Hämmastas, et saadeti pakiautomaati Luunja. (Miks Luunja - kes teab, mina ei ole sinna ühtki paki tellinud.)  Õnneks sai Hanna paki kohe eile koju tuua... 

Ise omaette mõtlesin, et ehk soovivad isiklikult jalaga paki väljavõtmist pakiautomaadist - siis kindel, kelle pakk on ... 😂 Jalale kättesaadavat pakiautomaati vist kuskil veel polegi... 

Lõpp hea, kõik hea 😍

Millisele lavale on julgus astuda peaproovita...

On ju mõtlema panev küsimus: Millisele lavale on julgus astuda peaproovita?`

Usun, et vastus on lihtsamast lihtsam. Omaenda elulavale. Teist ega kolmandat proovi siin elus ju pole. Sest siin elus elame ja oleme ainult kord. 

Minu meelest on julgus see juba, et julgesin üleüldse sündida.     Lihtsalt ei julgeta ega osata nii mõelda.

Kõik kõik teised kolmandad lavad teeme sellel, samal ainsal ja kordumatul laval, mis on elu. 

Lasteaedade lavad.

Koolide lavad.

Suhete lavad

Olla julgelt vähemal või rohkemal viisil olen nähtav. Igasugustel lavadel. 

Mõni lava tuhmim. Mõni säravam. 

Säravamad lavad soovivad minult omaenda brändiks olemist... 💖

Omaenda brändiks olemine vajab iseenda kohtamist laval. 

Kas sina oled niiviisi mõelnud?