Sai koristatud, möllatud!

 Aitäh, Marju! Aitäh, Jaana! Aitäh, Mirjam! Aitäh Bongo! 😂

Ja aitäh, Tiia, ka! 😄

Tegime suure-suure koristamise-pühapäeva. Pannkookidega 😋

Nüüd on maikuu otsas, mis alles algas... 

Kui mõni asi takerdus eile puuduva töölepingu taha - tõesti jumala eest nagu ei teeks ma üldse tööd, aga ma ei tee paberi pärast - siis tuli võtta tänane laupäev endale nauditavaks ja väga värviliseks

Üksnes ühe töölepingu pärast ma ei kavatse oma unistusi surmata... Ma olen vihjanud, et püüan teha miskeid vägevaid muutusi elus. Ja unistused ja meeldivad miinus edasi, kas on töölepingut või mitte.

Teen ju koguaeg miskit tööd. Loomist. 

Mul oma maalimisühinguga ka leping. 

Töölepinguid on mul ka olnud. Vahetevahel. Lühema ja pikema ajalisi. 

Mõned aastad pole olnud. Minule oleks hea see, et siis saaks MTA-lt ehk natukenegi tagasi tulukaga raha, mida annetades MTÜ kaudu abistajatele maksan. Praegu ei saa, sest mul nagu ei ole tööd... Nokk lahti - saba kinni süsteem see.

Aga pole hullu.

Minu lähen ikka oma rada.

Ronin kastist välja. Nihutan piire. 

Aga täna ei mõelnud üldse tõsistele asjadele. Või kas on tõsised, mis takistavad mind..,., Tuleb kaarega mööda minna ja naeratada ka hirmudele. 

Täna värvisin juukseid. Mängisime Annabeliga taas ilusalongi.  Olen roosa ja sexikas. Mulle meeldib. Võin olla juuste modell.

Maalisin ka. Maali lugu järgmine kord....

Tantsin. 

Laulsin.

Hea päev on olnud.

Homme ka hea.

Päris huvitav endalegi lugeda, mõelda...

 Mina team

                    kõige paremini

mida ma vajan

  ja minu käes

otsustamise 

                    võim 

Mina ise 

            vastutan 

See tekst saatis mind ja meid Tartumaa Loometalgutel  https://www.tiiajarvpold.ee/2020/10/tartumaa-loometalgud.html  oktoobris 2020.

Päris huvitav on lugeda... Kui palju oli juba siis miinus seda lavale kutset, mis praegu aina kasvab ja kasvab... 

Enda vastutamist tean vist küll eluaeg. 

Täna hakkasin tegema suurt koristamist ehk suurt muutust. See plakat tuli kapi otsast lagedale. Pruuniks tõmbunud, luitunud... KUID SÕNUM IKKA VÄRSKE JA PUHAS.

Tänased sõnumid, mis olid Loometalgutel peaaegu enamus minu öeldud, on mulle endale tähtsad , palju rohkem tähtsaid. 

Tahan olla nähtav  Tahan olla laval. 

Kuldvõtmekese fondi loomine miinus alles... 

Mul läheb kõigele topelt aeg. Aga teen ära. Võib - olla teisiti veidi, aga teen. Sest olgem ausad, ega keegi ei tea ette täpipealt, kuidas üks või teine ​​unistus täide läheb. 

Tuleb anda endast parim, et unistused - soovid - plaanid täituksid ühel või teisel kombel. Parimal kombel.

Ega ma ei teagi, kui palju ideid, mis olid Loometalgutel, on ellu viidud üks ühele... Arvan, et ükski või väga vähe või on nad kasvanud suuremakski... 

Mina tunnen, et mind ootavad küll ja üllatavad üha rohkem asju, mida ei oskagi näha... Aga nad on mu jala ulatused. 

Usun, et maailm on veel lahtisem mulle.

Universum avatum. 

Kuigi ees võib olla ka keerdkäike. Kuid ka neid on vaja.

Mäletan, kui lahe oli teha Ingridiga talguteks ettevalmistusi. Kuigi kergelt sai minust roheline tulnukas. Et olengi tulnukas, see tunne on saatnud läbi elu mind.

Võib olla tõesti pole miskit juhuslikku. 

Vaid elumängud on omavahel vägagi seotud. Lihtsalt ei julgeta nii mõelda...

Mis jääb päevast meelde...

 

Mõni päev teed, et oled nii palju teinud, et midagi parandada ja samas tunned, et pole nagu ära teinud... Nagu ei ole midagi miskit näha. 

On ootus.

On närvikõdi naba ümber. 

Ja ohe, et mida veel saan teha, et saaks parem... Arvan, et kõik läheb täpselt nii nagu peab minema.  Mina olen andnud parima parimale. 

Tänasest jääb meelde teine ​​rabarikook. Süda.

Ja jääb päriselt uhke ja tänu, et vahest ja seda sageli olen rääkinud vajalikku noortele ja kõikidele. Usun, sel teadmisel tuleb mul hakata looma töötube, vestlushetki ja mida iganes veel blogi kõrvale. 

Kirjutamine on tore.

Veel toredam on rääkimine ning päriselt kohtumine inimestega. Südamest südamesse...  

Vanale mõeldes tänuga täna

 Mu vanaema sünniaastapäev 112... Usun, et väike vallatus on mulle lubatud nagu ükskord ammu 😋

Rabarberikook see kevad esimest korda,  Vanaga tegin esimesi kooke ja pirukaid ning palju muudki. 

Uhke ja tänulik olen nüüd, et üksteist aastat sain õppida ja kogeda Vana kogemusi ja tarkusi. 💖  

PS Mina polegi muutunud, ainult natuke suuremaks kasvanud, 😀😀😀