reede, märts 06, 2026

Arvan, tegelikult usun, et naine on naine iga päev ja iga öö

Aga minu naistepäev algas juba eile pihta!

Käisin Vanemuises "Legendide Laulud 2026", kontserdil, kus esinesid Oliver Kuusik, Germán Gholami ja Reigo Tamm 🙂
Hästi-hästi super naistepäevane elamus oli 💖
Kuna me jõudsime Jaanaga bussiga natuke varem linna, siis tähistasime ja nautisime naiseks olemist Shakespeare'i kohvikus 🥰
Mina võtsin aja maha ja mõtlesin - kõik on veel võimalik! Olin ikka veel Pärnu seminari lainel!
German tuli hetkeks spontaanselt "Naerata" laulu laulma minu ette! Väga hästi kõlas ka Germani ja Oliveri duet! Minu jaoks oli see päeva parim hetk 😊







🩷

kolmapäev, märts 04, 2026

Sertifikaat tänulikult ja õnnelikult varvaste vahel

Ma ei olegi varemalt ühtki tunnistust - diplomit jalaga vastu võtnud...

See oli ka pühapäeval minu jaokski pisut üllatav, et julgesin olla vabalt enda moodi.  Olla enda bränd 😀💖 Mu jaladki on  minu bränd.

Kõik on võimalik!!

Õigepea alustab teine lend sedasama kursus, kuidas olla oma bränd, siis mine kindlasti avastama end. Mina ja meie grupp saame julgustada.,

Julgelt on kõik võimalik ehk minu ÜKS suur unistus on täitunud

Tänane päev läks toibumisele, millega nädala jooksul olen hakkama saanud, See tuli nagu üllatavalt kergesti, samas üsna keeruliselt... 

Juba abistajate tööl olemise aegade planeerimine nõudis (ja nõuab alati) mul omamoodi energiat ja täpsust, kes kus millal on minu kõrval. Eriti siis, kui tähtsaid käimisi on ühte järge nagu eelmine nädal  - Valga, Pärnu, Saku... 
See möll oli nagu kink mulle kahekümme kuue päeva eest, mil kükitasin toas.
Ma olen tänulik,
Tohutult tänulik kõige eest, mis oli ja juhtus eelmine nädal.💖 
Eriti Suurseeninar Naiastele, kus tegin lavakõneleja eksami. Maist 2025 osalesin kursusel "Ole enda bränd" ehk kuidas olla nähtav. Ega siis keegi ei teadnud, et nädalatest saavad kuud...  Mina ei teadnud, kas mińd omaks võetakse -  mul on vahel ikka selline kahtlus... See on vist igal ühel, kes läheb kuhugile või kellegi juurde, keda ta ei tea, ei tunne... 
Alles Pärnus sain aru, kuidas olen sulanud grupi ehk teisi sõnu,  me väike kursusegrupp hoiab tohutult kokku. 💖 Usun, et veel kaua - kaua. 
Olen küll palju rääkind ja kirjutaud endast, aga selle kursusega tuli ilmsiks,  et on veel ja veel tundeid ja asju, mida polegi nii lihtne välja öelda enda kohta. Näiteks, mida ma siiski väärin ja kes ma tegelikult olen. 
Nüüd tean kindlamast kindlamalt, et ma ´pean olema laval, mulle meeldivad lavad, armastan lava.
Võib - olla juba lapsest saadik, "Ratastoolitantsu" peale... 
Sellest olen ka palju rääkinud...
Kuid siiski nii, et mina olen poolikult uskunud oma juttu. 
Nüüd usun vägagi.
Sest julgen särada.
Soovin särada. 
Oskan särada.

Minu ssuuur unistus esineda naistele seal, kus pole vahet, kas oled puudega või puudeta - meil kõikidel on erilised vajadused -  on täitunud.  Jeśs. 
Maailm on üks. Siin nii sünnibki võrdsus., 
Päriselt elades.

´Aitäh Carmen ehk Carmiola, Piret, Triinu, Merili, Margaritas ja Paul, kellega läbisime keerulise, kuid imelise teelõiku koos 💖

Nüüd ootab uus algus... kus on kõik võimalik 💖

PS. Mul oli Pärnus kogunisti loosi õnne, mida mul pole olnudki.

teisipäev, märts 03, 2026

Sain maalida ka 28. veebruaril suurel seminaril naistele.
Hommiku maalija ma pole, Tean seda ammuilma... Seega pilt ei saanud selline nagu lootsin... Emotsioonid on küll olemas kahest päevast.
Kõik on võimalik 💖


 

esmaspäev, märts 02, 2026