Sõidame varjust läbi

 Olen nädalavahetusel Valguse ja Varjude festivalil https://vavar.ee/

See on kindlasti vägev ja võimas.

Loodan, et ainus vari, mis on praegu,. kas saan minna, on minu tagasi koduteel - Tallinnast Tartusse ja Kaagverre , usun, et saab ka parimaks lahenduseks ning saan pühapäeva õhtul koju Minek Tallinna ja Tallinnas olemine peaks olema paigas, kuid alati võib tulla ootamatusi. Üllatusi.

Kui keegi sõidab festivalilt või lihtsalt muidu Tallinnast Tartu poole pühapäeva õhtu umbes 20 paiku, palun südamest, andke teada mulle sõnumina Mina ja mu isiklik abistaja, ja mu kokkukäiv ratastool võiksid autosse mahtuda...

Ette aitäh

Igatahes kohtumiseni VaVaril

Eilne video ja juba tänased seiklused...

Sain täna niisiis sel kuul kolmandat korda välja. Ja üle mitme nädala ka ise poodi. Seekord Meie poodi.  Vahepeal võib olla lihtne õhtusöögi ostsime nauding. Seda enam, kui müüja on sõbralik.  

Käisin Põlvamaal - Võrumaal mitut soovitud kodu vaatamas. 

Kui saaks kõikide müüdavate kodude head küljed omavahel kokku siduda, siis saaks tõeline unistuste Võlumaa.. 

Aga ei saa.

See valik jääb.

Nii vahva, kui kunagi on hoopis talvel eripärane korter ja suvel suvila, millel on T-tähe kujuline katus. Ja mõlemas on veel sauna...

Unistada  võib ikka suurelt suurelt. 

Unistused ongi kallid ja näivad kättesaamatud... Kuid samas, kui on pealehakkamist ja tahe saavutada kõigele vaatamata, on võimalik kõik. 

Sõitsime Hannaga Põlvamaal - Võrumaal. Avastasime teid, kohti, maju... ja nägime taevastki. 

 

Võin rahul olla ...

Lahe, kuid rahulik loomispäev. 

Olin omas mullis jälle. Täpselt nii nagu mulle meeldib. Teha üht, teha teist. Koduseid toimetus Süüa teha. kiiresti kohvitada. Meigitud ka üle mitme aja.  Luua, vähemasti proovida luua uusi loomisi. Töid juurde. Villa edasi

 mul käed või jalad rüpes istuda... 

Hästi - hästi, ma ei suuda eales niisama lakke vaadata. Isegi molutades. Ikka käivad mõtted ja tunded liikuvad miinus Vahel küll üsna vaikselt... 

Aga iga loomise juures võib juhtuda apsakaid. Kui olla veel tuhinas... Siis tuleb hingata sügavalt sisse ja välja, andestada kõige enne iseendale ja looda, et apsakas pole veel lõppude lõppu ning naeratades edasi minna...

Sai kena pikk ehk mõtlema panev videogi tehtud. Vaja veel natuke kleepida - lõigata... Homseks jääb see.   

Hetkel olen mõnusasti väsinud. See on hea väsimus, et olen päeval rõõmsasti nii mõndagi ära teinud. Võin hea tujuga vood minnä. 

Ja paar head mõtted jäävad uuteks päevadeks teha... 

Taas...

 Taas leian end... See nädal oli eriti otsimise mäng iseendaga... 

Taas on õhtud näiliselt pikemad. sest kellakeemise mäng oli jälle. Õhtud pimedamadki. 

Aga lühike päevavalgus ja pikk pimeaeg ei ole hull raskus kukil, kui sa ainult mõtled sedasi.

Kui lihtsalt südamel kergesti särada.

Eile õhtul tuli taas loomistuhin. Olin juba unustanud ammuilma, mulle endale vähemasti tundub nii, mida olen soovinud kogu hingest peaaegu alati. Või, kui polnud mitte unustanud, siis olid soovid ja loomisplaanid alla surutud endas.  Seda päris ausalt. 

Võib - olla oli seda aega just selleks vaja, et  tuletada iseendale meelde, milline loomisväärtus on kõigele vaatamata minus.

Ja  hakkasingi eile hilisõhtul taas looma. Ei, mitte uusi asju. Kuid uuesti asju, mis on pooleli... Ja sõna pooleli on ka pisut vale sõna... Kõik, mida soovin veel taas ja taas luua edaspidigi, olen juba teinud. Vähe või palju või parajalt... Nüüd on aeg nende sündmustega ja tegemistega edasi vägevamalt edasi liikuda.

Homme algab uus nädal.

Usun, et tuleb väga lahe nädal.

Olgu loov nädal kõikidele. 

 See on reklaam, mida loeksin minagi ning kutsuksin kellegi Tiia Järvpõllu endale külla

Saaksime rohkem iseenda ja üksteisega tuttavaks!

Jagage!

Aitäh!