Tulla või mitte tulla, tulla ja jääda...

  Isikliku abistaja töökuulutusele on juba mitmeid kandideerinud. On kirjutatud toredaid motivatsioonikirjugi... 

Kuid jällegi, esimene töövestlusele tulija kadus täna kuhugile... Pea kohe helistas reedel, kui kuulutuse panin... Lubas tulla. Leppisime aja kokku.  Ootasin. Keda ma aga ei näinud töövestlusel oli kandidaat... Eelmine aasta sellist asja ei näinud - kõik, kes soovisid abistaja tööd, tulid ja jäid ka, kes lühemaks ajaks, kes on siiani mu isiklik abistaja, Annabel. Jaana.  

On aga tuhandeid kordi vist küll, kui inimene ei ilmu töövestlusele sõna lausumat... See on lihtsalt natuke mõttetu käitumine.  Tööotsijalt. 

Täna avastasin, et minus oli rahu olukorras. 

Ootasime Mirjamiga tunnikese. Et mida iganes võib juhtuda, et töövestlusele hilineb... Ei ühtki selgitavat telefonikõnet ega sõna facebooki... 

Teadsin, et ma ei hakka mitte tulijat taga ajama. See pole tööandaja kohustuski. Järelikult ei olnud lihtsalt minu inimene... ja mina tema inimene.... 

Ainus ajast oli natu kahju. Mul oleks olnud muudki teha, kui oodata... 

Mirjamil saab neil päevil minu juures töötatud 7 aastat💕💖 Alguses soovis kuu olla tööl... Kuust on saanud 7 aastat ... Mina olen Mirjamile tänulik. Nii vahva, et me teed ristusid tänu ka töökuulutusele.  Seda mina aga ei oska öelda, mitu abistaja kandidaati olen Mirjamiga koos töövestlustele oodanud ning mitu töövestlust läbiviinud...

Leidsin ühe esimesi pilte ´Mirjamiga 😉

 

Ülasevõsast kuni Pai-Eurovisioonini 😀

Sõitsin niisiis eile ja täna hommikul jälle rongiga, Tallinnasse ja Tallinnast Sauele. Jalutasin eile vist jalutamata jäänud jalutuskäigud ära! 😂

Nii Tartus kui ka Sauel. Tegime Jaanaga Sauel ringi peale. Käisin veel Sauel võsas kah ära! 😛 Ma ei mäleta, kas ma olen elus nii palju ülaseid näinud, kui ma Sauel näinud, kui Sauel...

Liia juures sai vaadatud Eurovisiooni. Jällegi, ma ei mäleta, kuna ma vaatasin seda kellegi koos... Kuigi ma ei teadnud selle aasta lauludest mitte kui midagi 😀 Aga mulle meeldis Itaalia. Lahe on ikka vahel olla sõbrannaga, süüa kooki ja... 🙂 Täna hommikul enne Liia poolt ära tulemist, sain joosta rongi peale ja minna meistriklassi! Ma suutsin kohvitassi ilusti katki kukutada! Ja veel käega! Õnnekilde oli päris palju! Ja sellepärast jäin ma 10 minutit hiljaks, sest üks rong läks nina alt ära! 😀

Jah, täna oli Paivillas veel oma väike Eurovisioon, kus olid võitjad tegelikult kõik! 💖

Ma olen tänulik 2 laheda päeva eest! Aitäh ka Piretile, kellega sain Tallinnast kohe kodu ukseni! 😇

Sain jälle laulda 😉

Meistriklassis sain jälle targemaks, kuidas minna õige energiaga lavale! Ja kuidas kasutada oma häält ikka ja jälle paremini. German ja Ali on ikka fantastilised õpetajad! 💖

Rongisõit taas homme...

 ... Tallinna suunas... 

Võib - olla homme olen rohkem pildis Sauel. 

Pühapäeval Paivillas Meistriklassi häälele. Nii et päris laiama seekord ei lähe... Meistriklass on ikkagi loomistöö iseenda häälega. See on mõnus suur laulev töö. 

Aprillis sai mul viis aastat laulutudidest Germani juhendamisel ja õpetamisel. Uskumatu. Arvasin, e t esimene tund jääb ka viimaseks... Esimesest tunnist on saanud ma ei teagi mitu sada tundi viie aasta jooksul. Mitmeid esinemisi ja koosloomisi. 

Sel pildil esimesi tunde, kus õppisin hingama. 

Nüüd on hea kuulda oma hääldamisele ja ka laulmisele kiitusi. Et mu hääldus on muutunud paremaks. Eks see ole nauditava töö tulemus.  Mina olen endaga rahul.  German vist rohkemgi minuga rahul, kui mina ise. Kuid ma julgen lauldagi. Selle üle olen tänulik ja õnnelik.

Kohtuue homme - ülehomme Tallinnas ja Sauel. 

  

   

 Panin just uuesti isikliku abistaja töökuulutuse. Aprilli töökuulutusele ei reageeritud ühtki korda. Õigemini kuulutus jagati ma ei teagi mitukümmend korda. Kiideti. Lisati lahedaid häid kommentaare ja arvamusi minu kohta, Kuid ei ühtki kandidaati... 

Küllap polnud siis õige päev kuuluust panna. Ei olnud õige energia. 

Olin kahe vahel tõesti - kas panna või mitte... Ei kuulanud kõhutunet...

Täna on palju kergem kuulutust teha. 

Õigel hetkel kohtun ka uute isiklikke abistajatega. Alati on nii olnud. Seekord on usutavasti nii. 

Praegused abistajad on alles. 

Elu on ilusti muutumises. 

Meil kõigil. 

Abistajaid lihtsalt peab olema nii, et mina elaks oma parimat elu.