Ja selle aasta septembergi on peagi möödas... 

Kass Bongogi imestab, kuhu kaob aeg... Näiteks maiustuste söömise aeg...  Tänane pilt temast... Nagu häid hetki poleks olnudki, paneb ikka seda imestades keelt näitama😀 

Kuigi Bongo elab vägagi kuninganna kassi elu.😀 Kõike paremat jätkub😀Lihtsalt hea möödub liiga ruttu... ja uus hea nurrudes saab  ka taas otsa... Tahaks veel ja veel...

September aga lendas justkui mööda.  

Tegelikult vaatan kalendrisse vähe või mitte selliselt nagu ennemini. Nii samuti kellagagi... Kui pole vaja, siis ei vaata ka. Kuigi mul tiksuvat kella.  Tiksumishääl on osake kodutundest. Tavaliselt ei pane tähele, kuid kui kell vait jääb ehk patarei tühjaks saab, siis panen kohe tähele mitte tiksumist. 

Mulle meeldib järjest rohkem vaikus. Aga minu meelest just kellatiksumine vaigistab omal viisil kõrvalmürad...    

Aga aega kui sellist nagu ennemini oli, pole enam. Lihtsalt kõik möödub liiga kiiresti. Samas minu sees on rahulik olek. Rahulik tunne.

Kõik saab olema nagu vaja.

Kiirus ja närvilisus ei aita. Ei pane aja voolamist või energiat hoopis seisma... 

September oli mulle väga vahvalt nauditav ja asjalik, loomise  kuu. Kuid keeruline kuu. Kõik ei läinud nõnda nagu tahtsin, kuid lõppude lõpuks kõik on hästi. Läks hästi. Võib - olla natuke teisiti, aga läks ju hästi.

Sain ´kontserdituuril maalida. 

Sain kohtuda Ailiga. Ja paljude inimestega veel.

Sain laulda Meistrikursusel. 

Sain sammud edasi liikuda kodu küsimusega... 

Viimasel nädal tunnen end tühja sidurina-.kuid ka see möödub. Olen taas mahlane sidrun. Energia täis.

Ja pooleliolevad plaanid ja projektid saavad valmis ning viivad uutele ja uutele teedele...

Miski ei saa päris valmis - vastasel juhul poleks kuhugile püüelda ..   

 

 

See õnnetu kärbes...

 

Ausalt ka, nutsin lahinal paar tundi tagasi... Kõige see liiga palju ühtäkki. Ja tundsin kogu virrvarri sees üksildase ja jõuetuna, ma ei suutnud ega tahtnud tugev olla enam. Milleks üleüldse pingutada... Selliseid hetki on ka mul, kuigi harva. 

Siis juhtus enneolematut. 

Mirjam harjas mu juukseid. Püüdis enne ära minekut mind kuidagi lohutada. Armas ju.

Ja siis Mirjam kiljatas südant lõhestavalt.

Ma  ei saanud aru, mille peale. Mu pisarad seiskusid ka... 

Üks kärbes lendas laual olevasse teeküünlaleeki ja sai kohe surma.  Leek kustus ka.

Midagi sellist polnud me kumbki kunagi näinud.

Ohkasime. Olime kurvadki pisut - ikkagi kärbse elu... 

Kujutage ette... 

Mina mõtlen nüüdki naeratades, kas tõesti tahtis kärbes näidata, kui kiire ja lihtne on alla andmine... 

See õnnetu kärbes tegi aga mu eneseolemuse tunde palju paremaks. 

Usute või ei. Vahet ju pole. 

Homme tunnen taas elust rõõmu. Aga keerukate küsimustele vastamiseks võtan pisut aega, et edasi minna...

27. september 2026 armastuse nautimine

Täna võib küll öelda, et oli armastust igal pool! Ja kust see tuli, ma ei tea isegi... Tegelikult, päriselt ma tean küll... Kuigi armastuse tähendus ja tunne on tegelikult seletamatu... Mu hing võib järsku linnuks saada ja kõrgustesse tull ta viib - aga mis on armastus? Seda peab igaüks ise tunnetama.

Tänaseks olen juba 32 aastat oma pesamuna Merli emme 💖 

Täna on olnud natuke pidulikum päev, meistrikursusel, kuigi seda tunnet tundsin mina ise. Ma nautisin tänast päeva 120-ga! Ma loodan et minust sära ja armastust välja, mida õpetas meile German, lavale minemisel. Täna ma tõesti üldse ei pingutanud sära, vaid olingi armastusesäde! Ma laulsin veel ilma saadeta imeilusat laulu "Vaid see on armastus". Selle laulu kuu aega tagasi German ise mulle, et õpi ära. Muidu ma olen laulud valinud ise koos temaga. Kuna see laul on mulle varem ka meeldinud Olav Ehala lauludest, siis see on minu esituses väga minulik! 

Ja veel õppisime täna, mida ma olen varem ka tähele pannud ise enda talla all - et kogu lavaenergia hakkab talla alt peale. Peopesaga võib küll energiat edasi anda ja ise enda energiat tunda ja uskuda, aga jala tallaga saab täpselt sama teha! See on hästi lühidalt öeldud, aga see on lihtsalt põnev!

Kõigele lisaks Tallinast Tartusse tagasiteel nägime Kristiga ja autos olijatega koos kuumaõhupalli taevas lendamas! Üks veerand me lihtsalt ajasime õhupalli taga, püüdsime zoomida ja pildile saada. Tuli välja, et see on sinimustvalge ühe pildi pealt, mida mina oma telefoniga ei näe. Aga ikkagi väga lahe oli! 😀

Teine pall taevas, mis ei olnud isegi palli moodi, pigem suure valge ümmarguse ketta mood, oli kuu! Tõesõna see oli kuu, täiskuu - ja nii tohutu suur, täiesti valge ja imeilus! Nii et me pidasime lihtsalt 3 korda auto teel kinni ja tegime pilte! Ma ei ole midagi sellist, võrratult vahvat enne näinud, ühe õhtu jooksul! Eestimaa on ikka vahva ja ilus! 😊

Aitäh Kristile, kes tuli, oli eile ja täna minuga! Eile ma olin lihtsalt tal külas, et täna otse Tallinna minna. Täna varahommikul jäin mõtlema, et kuskil oktoobris saab meil Kristiga 10 aastat koos rallimisi! 😊

 

Natuke Paivilla tänastest hetkedest

Kallid blogi lugejad - ma armastan teid kõiki! Päriselt ka! Ja eks igaüks tunnetab ära, kust tuleb armastus ja millest 😉

See oli kuumaõhupall, mis oli täna taevas! 😊

Hommikune kohvikoor

 

Rallima taas ja Bongo jääb kodu valvuriks

Täna õhtul Eestimaal.

Homme Tallinnas. 

Kohtume taas kuskil.
 

Olengi taas toas olnud kolmteist päeva. Aeg on jälle värske õhu mürgistuse saata 😀