Meeletu LIVE - Tallinn... ehk ELU PARIM ELU

 

Toredad üllatavad ja hästi rõõmsad hetked olid Tallinnas. Sai jalutada. Ka Kadriorus Kadri ja Madisega. Nägime üksteist viimaks päriselt. Facebookis oleme Kadriga juba mitu aastat sõbrad. Nüüd oli õige hetk kohtuda. Oli imearmas jalutus imearmsate sõpradega.   Ńing istusime Goumet Caffe Kadriorus. Väga lahe ja lahke teenindus. Otseloomulikult mina sõin vaarikakooki. 

Leidsime Kadriga mere ääres kritseldatud ühe super hea lause: ELU PARIM ELU 

Tartu poole tagasi sõites täis rongis mõtlesin selle mõttekillule naeratades. Need kolm sõna võtavad kõik kokku... Hetkedes hetkedesse. Meie ise teemegi oma elust parima elu.

Veel kohtusin Kati ning Liia ja Heikiga. Nad on ikka alati armsad . Imelised. 

Laupäeval õhtul leidsin end päris juhuslikult Alexsela Kontserdimajas. Tõesõna seda Salajuttude vestlusõhtut polnud plaanis ega ma ei teadnud sellest midagi... Ma ei ole ausalt jälgnud Mallukat aastaid, ammugi ei ole kuulanud tema podcaste - läbi siiski teiste tean neist. Lihtsalt see kõik pole minule. Kuidagi pole noh. Ja see on vägagi OK. Kuigi vahel olen naernud kaasa. Laupäeval naersin ka, kuid ma ei teadnud, mida naeran või keda naeran. Lava säras, kuid salajutud tundusid nii absurdsed. Vist see ajaski naerma. 

Kindlasti on Malluks ja Kristina leidnud oma brändi. Vaga super. 

Aga minu kokkuvõte juba saladuste vaheajal oli üks lausse; Liiga palju sitta!!! Jaana ja Annabel plahvatasid naerma. Mina oleksin hea meelega lavale läinud ning ütles, et rääkime päris sittast ka. Ja salakirjade kirjutajatele ka sedasama ütles. Ma saan aru, et probleeme saab ja võib naljaks teha, see on mind ennastki aidanud, kuid... 

Õhtu algus oli väga lahe. Mulle meeldis tants ja Malluka lavale maandumine. 

Ma ei kahetse, et läksin. 

Jaana võlus ratastoolis-vaataja Kristinalt välja, sest email, kuhu pidi kirjutama ratastoolist, vaikis. Juba see on sitt - lugu, kuigi piletid olid välja müüdud, kuid vastata oleks võinud ikkagi. Noh, meie õnneks saime ratastooli + saatja piletid poole hinnaga ning Annabel sai naudita oma sünnal salajutte koos meiega.  Meil oli parim kohtki - vaade lavale.

Elus polegi sitta, kui oskad lõpuks seda teise nurga alt näha.

Sorry. Ma pole kuskil nii palju sitta kirjutanud ega sedaviisi rääkinud. Pole minu moodi. Aga praegu teist moodi ei saanud.

Vähemalt nägin Alexsela Kontserdimaja ära. Selle nimega polndki seal käinud. 

Ja siis saime veel kokku Leeloga, keda polnud aastaid näinud. 

Kõik oli ja on võimalik.

Tuhat tänu Jaanale, kellega oli mu puhkus esimene pikem seiklus.

Puhkuseavaldus iseendale

 Armas Tiia

Mina olen  üht pisikest puhkust ilusti kenasti väärt, mis alaku homme rongisõiduga Tallinna suunas. 

Eks vaatan, mis seal teen. Sõpru kohtan kindlasti. Mis koos teeme, kes seda teab. Või ei teegi midagi, ka  olemas olla on suur tegemine. 💖😛

Mine, naudi ja unista - kõik on selgi nädalavahetusel võimalik.  

Sinu Tiia 

Meie 2 ja 1 aasta

Annabeliga saab täna aasta, kui me kohtusime töövestlusele. Ta on väga tubli isiklik abistaja ja super asjalik noor.

Ta käib gümnaasiumi lõpetamise kõrvalt tööl. See on päris keeruline ja raskegi. Kooli lõpetamine on minu meelest täitsa hulluks aetud... Kuulen ja näen suht ligidalt see aasta. Vahel on selline tunne, et noortelt nõutaks jumal teab mida nagu oleks viimne päev käes. Ime ei ole siis, et noored on stressis või mida iganes. Tundub, vähemasti mulle, et ei jäeta koolis hingamisaegagi...

Mind kutsub Annaabel aeg-ajalt Mimmu Mammaks

Seega Mimmu Mammanagi on mul lapsi rohkem kui mitu 😉

Meil on esimene kohtumine täpselt meeles. Täna meenutasime ja naersime.

Eelmine aprill tuli ühe kuulutuse peale neli abistajat, kes ka alguses jäidki abistajateks... Vaid Annabel on jäänud tänaseni.

Selline ongi minu isiklikke abistajate kogemus, Kes jääb kauemaks, kes vähemaks ajaks. Kõik saavad minultki miskit vastu, mida ei saa raha ega tundidega mõõta,

Mina saan elada ja hingata oma elu, mida samuti ei saa raha ega tundidega mõõta.

See on üheskoos loomine. Sõnadesse panna seda aga ei saa. See on tuul, mida tunned, kuid ei saa aru, kust ja kuidas tuul tuleb, kuigi tead ka, mis on tuul.

Parim taipamine ehk sõnum iseendale

 Ma ei ole risk.

Ma aitan süsteemil teistsugust mõista, ehk siis kastist välja ronida

Ma olen uus viis, mida süsteem õpib mõistma.

Ma ei suru end raamidesse – ma aitan raamidel laieneda.

Miks nii selgelt ja kergelt see mõistmine alles praegu minu sisse tuli... Võttis küll aega... KUIGI olen sellest rääkinud kogu elu vist. Teiste sõnadega. Pikemalt. Keerulisemalt. Raskemalt. Olen soovinud, et oleks ainult ligipääs...

 Mina olengi üks suur ligipääs😍💕  Iseendale. Teistele. Kogu maailmale. Maailm algab ju minust.

Teen hetkel elu üht suurimat projekti. Hulljulgelt. AGA see pole lihtsalt projekt nagu ollakse harjutrud tegema... See on hoopis suurem , vägevam, võluvam... Natuke kasutan AI abi... Mina, kes veel mõnda aega tagasi ei arvanud AI-st midagi, arvasin, et ma ei hakka mitte iial temaga  koos looma ega midagi tegema... Google aga ei anna seda tulemust kiirelt, mida mina vajan... Muidugi lõppude lõpuks olen mina looja ja tegija, mitte AI... Mina ei saa jääda ka AI külge ´kinni. Kiiremini saan ta abiga teha... ja julgemalt, selgemalt...

Loomulikult julgustavalt toetavad sel loomis - projekti teel minu inimesedki mind.  

  Täna on mu Vana surmaaastapäev... Aitäh, Vanaemale, kes ütlesid koguaeg, et mõtle oma elu üle järele. 😍 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab  - sedagi kuulsin Vanalt palju palju kordi.

Saabki kuidagi ikka. Kui järele mõelda. 

Ja riske polegi...

20 aastat

MTÜ saab minul ja meil täna 20 aastaseks.

Palju loodelt õnne

MTÜ TM Loovus💖😉😊

20 aastat tagasi sündis Saaremaal MTÜ, mille nimeks oli hoopis teine ​​​​​​​​​​nimi, lühidalt LEEPÜ. 

Tuhat tänu neile kõikidele, kes on olnud ja on seotud MTÜ-ga. Eriti miljon ja üks tänu Leale KS Kontoris, kes on üle viieteist aasta aidanud armastavalt ja asjalikult raamatupidamisega. 

Riina, kes oli üks asutaja, on nüüd lahkunud vikerkaarele... ja küllap naeratab meile sealt... 

Aga mina olengi jäänud MTÜ hingeks. Oleme küll kahekesi aastaid, kuid teine ​​​​juhatuse liige on vahetanud. Sest MTÜ´-s peab olema vähemasti kaks liiget... Suuremaks liikmete poolt mina ja meie pole teha tahtnud. Kuid teretulnud kõik soovijad, toetajad, kaasa mõtlejad..

Millal sai MTÜ-st TM Loovus ma isegi peast ei oska öelda.,... Mulle tundub, et see nimi on olnud koguaeg, sest see nimi on nii minulik.

Sünnipäevapidu tuleb vast suve teisel poolel. Augustis. Siis sai MTÜ ametlikult registreeritud . 

Saaremaal Sõrve sääres otsisin oma Kaisulindu, kui olime MTÜ juba asutaud. See on parim, mida naerulaginaga meenutada. Kuidas ajasin Pille ja Maarja hulluks... Kaisulind peitis hoopis Eedenis Tartus.