Kõike oli päevas....

Lõpuks on olnud hea üllatav päev. 

Olen tegelenud abistajate kandidaatidega. Hetkel on neid mitu - mitu... Mõni on loobunud, ei vasta enam. Mõni küsib tööd ja raha, kuid pole isegi uurinud, kus töö asukohta, kus elan... See paneb mind mõtlema, mis toimub...

Aga täna toimus minu elu kõige kiirem töövestluse kokkuleppimine   ja kohale tulemine. Praktiliselt paarikümne minutiga, poolteist tundi enne seda kirjavahetust... 

Ja üllatav lisaks... Minule kandideeris isiklikus abistajaks mu hooldekodus oldud aja minu lemmik hooldaja tütar... Elu ikka üllatab 😀 Ulvi tuli koos ema Külliga ... Hästi hästi tore taaskohtumine ja töövestlus oli Imeilusad lilled on nende aiast.

 

 Seega loodan, et saan mitu abistajat veidi pikemakski... Töövestlusi on uuel nädalal ka. 

End teades on abistajaid ikka rohkem vaja, et ei oleks tühimikke, et miski jääb tegemata, et pole lisakäsi... 

Tahan elada. 

Mitte elus püsida... 

Need kaks ise asja.

Öösel käis klõps minust läbi, et hakkan rääkima videotes Kuldvõtmekeste keeramistest

1. video varsti minu Youtube'i kanalil.

Homme olen jälle ootamatult üksi....

Uhkelt üksi kodus kaks päeva

 Ja tähistasin  IAT tähtpäeva pannes uuesti töökuulutuse isikliku abistajatele. Kandidaate juba on...

Pool energiat läks sellele ning üksinda olles läheb toimetustele poole kauem aega - aga ellu jäin taas siiski. See on kõige tähtsam.

Homme tuleb Mirjam lisa käteks mulle.

Ahjaa, täna sain vähemasti sõbranna Kati häält kuulda  Helistasin sünna puhul talle.  Laulsin ka.

VAJAN ISIKLIKKU ABISTAJAT

Otsin usaldusväärset isiklikku abistajat, kelle tööülesanne on mind füüsiliselt abistada igapäeva elus.

Minu elus on loov sündmused ja ringiliikumised kõikjal.

Ootan inimeselt:
– usaldusväärsust
– rahulikku ja töösse hoolivat suhtumist
– keskmist füüsilisist jõudu.

Kui tunned, et see tore töö võiks sulle sobida, kirjuta mulle tiia@lux.ee või helista/saada sõnum 5529317.

😊😉 Rõõmsa kohtumiseni

Täisväärtusliku elu Loomine

 26 aasta eest  kiigusin end ellu tagasi...  See kiikumine oli Soomes...

Täna, 1. juulil saab 26 aastat isikliku abistaja teenusest. 💖😊 

Isiklikke abistajaid on olnud selle aja jooksul 128 .  Kolm neist on jäänud püsivalt, kuid siiski vahepausidega, aga neile olen saanud ja saan looda sos olukordades. Hanna, Kristi ja Mirjam. 💕 

Aitäh kõikidele mu lisakätepaaridele   ehk isiklikke abistajatele.💕

Olen suutnud luua iseemdale elu, mida soovida võib. Alati soovin parimat elu. Kuigi on hetki, kus tahaks kõigele jalaga lüüa - mina võin nii öelda, sest  jalad mu käed. 

Olen ise enda eest vastutaja. 

Tõestanud eriliselt, kuid samas väga tavaliselt saab elada omas kodus.  Kogu ühiskonnale mõte, et on  aeg muuta suhtumist, kas vaja hooldekodusid juurde ehitada või hoopis aidata inimestel elada täosväärtuslikuölt omas kodus...

Hästi palju ikka ja jälle olen kuulnud, et hooldekodud on ainus hea variant... Kas kõikidele - selles on küsimus. Ja mulle tundub, et enamus inimesi ei oskagi endale ega lähedastele muud parimat soovida. Vastuvõtta. Kurb on  see. 

Ja sotssüsteem aitab... Aga kui inimhing suudab ise  rohkem end aidata, usaldada ja vastutust võtta, siis jääb  suur süsteem lihtsalt hätta. Oleme ausalt, keegi ametnik ei tea, mis teiste sees soov  ja elujaks tegelikult on. Keegi ei tea peale inimese enda. Sageli ei julgeta ka öelda, sest ei osata enda sissegi vaadata.

Minu elu on just see, et võimalik on teine tee. Ei pea klaammerduma süsteemi. Saab elada vabalt oma elu. 

Aitäh ka vallale IAT rahastamise eest., 💚 

Kuigi olen ise teenust rahastanud arvastavasti summaga, mille eest saaks osta korralik uhke maja. Ma olen ikka olnud tubli 💖 

Loon edasi võluvalt täisväärtuliku elu. Uue kodu ostan ma ka. Vaatamata kõigele.

Aga mõtlen juba ka, et IAT peab muutuma ja arenema, ta on kuhugile toppama jäänud... Üks võimalus on see, et luua ise vahendeid juurde, et teenust toimiks paremini, mitte jääda lootma sotssüsteemile.

Täna võin olla tänulik ja õnnelik. Uhkelt tähtpäeva tähistada.💖 Kiigun edasi ellu...

Pihlakodu näitus ja issand tädi Tiial sinine kleit

 

Panin  niisiis Tartu Pihlakoju maalid seintele,  Tegevusjuhendaja Ketlini ja oma Hannaga. Võtsin ka maali Hüpe kaasa üle pika aja ja Hüpe leidiski kõige sobivama koha. 😊😉 Vähe maale sai, aga nad kõik hingavad ja paistavad välja. 

Minu maalid jäävad Tartu Pihlakodu 1. korrusele umbes pooleks aastaks. 

Pärast näituse ülespanemist oli meil suvine asjalik päev.  Lõpuks leidsin end Hanna poolt kiikumaski. Ja kui Triine nägi mind, siis hüüatas, miks issand tädi Tiial sinine kleit on... Laps on vist mind näinudki vaid roosas...

Koju jõudsin enne keskööd... Vaatasime Hannaga Nõva - Pala - Kaagvere teel imelist  taevast...

Kell on hetkel kaks öösel, päeval kirjutan eilsest veel.