Päriselt ka kõik on võimalik

Nii istusin täna hommikul. 

Vaatasin kodu. 

Kodu, mis on mind armsalt hoidnud ja kaitsnud, on nüüd mind kuidagi ammendanud. Kodu lihtsalt vaikselt karjub, mine edasi, leia uus pesa, tee lõppude lõpuks unistused teoks...

Kodu, kus on kõik nii omane, on hommikuti kuid siinsamas ja siiski nii kaugel... 

See on seletamatu tunne. Ei saa sõnadesse panna. 

'Koju tulles olen öelnud ikka alati "Tere kodu". 

Kodu, mida olen armastanud kolmkümmend kuus ja pool aastat. 

Kodu, mis olema ajutine kodu, on vahetanud värve ja kohandanud minule. Ainult 41 trepiastet on ikkagi... 

Kodu, kus olen olnud õnnelik ja õnnetu.  Ja tänulik, et ta on minu kodu.

Kodu, kus ma tunnen, et mul ei jää siin midagi pooleli. 

Kodu, mis ei saa kunagi nii korda nagu soovin , aga samas on väga korras... 

Mõtlesin. 

Ja ootasin maakler Ketlynit.

Naba ümber närvikõdi. Kas suudan nüüd või mitte iial muuta elu. Panna oma kodu müüki... 

Esimesest hetkest oli me suhtlemine hästi vaba ja sõbralik. Kuigi kohtusime esmakordselt. Eelmise nädala alguses olin talle helistanud ja mõned emailid vahetanud. Siis, enne helistamist oli mul tunne, et kui mitte praegu, siis ei juhtu seda plahvatus mitte ealeski. 

Tõsi, aasta paar tagasi rääkisin mõne maakleriga, käisin isegi uusi kohti vaatamas... Kuid ma polnud valmis elu muutmiseks. Miski hoidis mind tagasi... või õieti paigal seisus siis kodus...  Võib-olla üks põhjus selleks maja renoveerimise alguse lootus, millele andsin endast parima... 

Märtsi lõpus nägin nunnut maja, kuhu oleks võimalik teha võlumaa kodu, ateljee, galerii... See kõnetas mind väga-väga... Siiani olen selle asjaga tegelenud nagu olete ehk vihjetest aru saanud, et ma möllan millegagi... 

Ma ei tea veel, kas saan seda nunnut maja ja kuidas. 

Aga ma tean, et mõne teise nunnu kodu saan. Kuigi soovin hetkel silmapiiril olevat nunnut maja... Olen mitu korda teda vaatamas  käinud...

See on tänase plahvatuse eellugu. 

Nüüd loon PÄRISELT ise omale uut kodu. Keegi ei saa ette - taha seda ära teha ega miskit öelda eitavalt öelda. Loomulikult vajan tuge  ja abi - see mis ma kavatsen, on ikka väga enneolematult hullumeelne. 

Ma ei ütlegi, et see on lihtne. 

Kuigi teisalt on minu sees kergus.

Ketlyn sai minu kõne-hääldusest hästi aru. Üllatusin. Seda enam , et tal pole varem nii erilist korteri - kodu müüjat olnud nagu mina. Jaana natuke vaid aitas mind tõlkida.     

Nüüd lähme samm sammult edasi. '

Täna tutvusime. Ketlyn rääkis, kuidas müük ilusti toimiks. Mulle ka valutumalt. Mina rääkisin, mida tegelikult päriselt soovin. Ma ei uskunud, et maakler, keda näen esmakordselt elus tõepoolest saab hetkega nagu minu inimeseks, Seda ma vist tahtsingi, et maakler ei tunneks kohe, kuid hakkaks kohe tundma,,., 

Nüüd on see suur soov ja plaan kenasti välja öeldud.

Kartsin seda avalikustada. 

Polnudki nii keeruline.

Palju kergem kui arvasin. 

Eks ma hoian kursis, kuidas edasi läheb - kui kiiresti lendleb minu unistust edasi. 

 

Lõpuks soovisime Ketlyniga teha selfi, kus naeratame... Olin koguaeg tõsine, viimaks hakkasin naerma,

kuidas ma ei saa enam naeratada.

 Mõtlen, kui paljud inimhinged on päevahetkede päriselt tänulikud? Igas päevas on ju head ja halba. Usun, et head on rohkem. Kuigi oleme harjunud halba nägema, tundma, kuulma ja nii edasi...

Täna jõudis näitus koju, mis oli Sakus... See hea. 12. juunil teen taas näituse pluss töötoa Maarja külas Põlvamaal. See  ka hea.  

Külas käidi ka. 

Sain tuttavaks Koerahärra Dzerryga. Kes küll ´Kass Bongole ei meeldinud või oli mittemeeldimine  vastastikune  või tahtis Dzerry Bongoga mängida... Mine võtta nüüd nende hingeelu kinni. Igatahes Bongo hommikust siiani kapi otsas, nüüd magab rahulikult. Dźerry sõitis koju Tallinna. 

Muidu on kotsa hästi sõbralik. Kuumus ajas lõõtsutama. Tundis end koduselt ja julgelt.

Oli ka ühe uue isikliku abistaja  Mirjam nr 2 esimene tööpäev. Usun, et meil saab olema väga hea klapp.

´Tööpakkumise videol on  üle tuhande vaatamist, aga hetkel on jäänud kaks inimest... Teised, kas vaevusid kirjutada ilusa ja asjalikku motivatsioonikirja ning sinna paika töövestlusele on jäänudki või küsiti kõrgemat hooldaja tasu... Saan aru, et raha on oluline ja küsimine on ka ok, kuid võiks arvestama, kuidas küsida ning teiseks, ma ei vaja hooldajatki. Kahest inimesest praegu piisab.     Kui mõni veel mõtleb, kas tulla - siis on kindlasti teretulnud  minu isiklikuks abistajaks.   

Homme tuleb eriliine päev natuke...  

Sai jälle midagi esmakordselt jalgadega proovida teha - survepesu vaibale. Jaana aitas ka. Mul oleks rohkem aega vaja, et pesuri nipid jalgade jaoks kätte saada... Igatahes vaip puhas.

1. juuni möödus hetkega...

 Oli hommik.

On juba õhtu.

Tundub nagu tänasesse mahtusid vaid argitoimetused.  Ja ei midagi muud...  

Ometi palju tööd.

Loomist.

Laulutund.

Üllatusi. ´

Ajal on huvitav kiirus tulnud - kui tähele panna, Aeg möödub nagu tuuleiil. On ja enam ei olegi päeva ega kuudki... Kunst on rahulikuks jääda. Elada nauditavalt. Anda endast parim. Uskuda, et saab tulema kõik hea, mis peab  tulema. Selleks aega õigel hetkel. 

Sai koristatud, möllatud!

 Aitäh, Marju! Aitäh, Jaana! Aitäh, Mirjam! Aitäh Bongo! 😂

Ja aitäh, Tiia, ka! 😄

Tegime suure-suure koristamise-pühapäeva. Pannkookidega 😋

Nüüd on maikuu otsas, mis alles algas...