Minu ja Merikese vestlus Numbritekeele podcastis ka Youtobe´´s

 

Olin külaliseks Merikese Numbritekeele podcastis

 Sain teada oma edukuse kood 52536

Numbritte keeleski tundsin end ilusti ära.

Minu meelst sai super lahe podcast, kus kõik ongi nii nagu zoomis oli - ehe 😉💕 Aitäh Merikesele, kes minu kirjale, et võiks koos podcasti teha, vastas pea kohe. Usun siit tuleb taas uut mu ellu...

Aitäh Mirjamile tõlkimise eest.

Joonistasin ajaviiteks eile õhtul karikakad tänaseks aiamaalt tuppa 😉😅

 

Need vaarikad ehk ma polnud unustanud oma aiamaad

 

Käisin aiamaal kuskil mai alguses... 

Tänaseni polnud saanud taas uuesti minna... Võib ju arvata, et mõtle/(si)n kolimisele ja aialapike unaruses... 

Nii see aga ei ole. 

Seni kuni siin olen ja elan ning kui vähegi võimalik on, tahan ka aialapi korras hoida või vähemasti piiluda, mis elu-olu seal on. 

Seda enam, et seal on minu esimene istutatud õunapuu... ja Aiatibi...

Täna avanes korraks õue minna. Spontaanselt. Alguses oli ´kurb näha rohtunud aiamaad jälle... Aga nähes palju õunu õunapuul - kuue aasta jooksul pole puu nii palju õunu kandnud - tuli mulle naeratus suule. Ja siis hõikas Mirjam, et vaata, kui palju vaarikaid... Siis sain aru, et aialapp ootas mind, et rõõmustada. Mõned maasikad leidsime ka . Tikreid saab ka... 

Tõnul, kellega kohtusime esimest korda, oli imeväel tööriist kaasas - ja minu aialapikene sai kenama ilme.  Tööd jagub veel küllaga, kuid hullem sai ära... Vaarikavõsud on end ajanud üle maalappi...

Oli päikest.

Oli vihma tiputamist. 

Oli tore asjalik pühapäev, veel asjalikum pooltundi õhtupoolikust.  

Aitäh meie seltskonnale Tõnule, Mirjamile, Valevile ja ka mulle endale 😍 

Pildil tänane saak. 

Nüüd mu südamel rahulikum olla...et tean,  mis aiamaal üleüldse toimub... 

Kõike oli päevas....

Lõpuks on olnud hea üllatav päev. 

Olen tegelenud abistajate kandidaatidega. Hetkel on neid mitu - mitu... Mõni on loobunud, ei vasta enam. Mõni küsib tööd ja raha, kuid pole isegi uurinud, kus töö asukohta, kus elan... See paneb mind mõtlema, mis toimub...

Aga täna toimus minu elu kõige kiirem töövestluse kokkuleppimine   ja kohale tulemine. Praktiliselt paarikümne minutiga, poolteist tundi enne seda kirjavahetust... 

Ja üllatav lisaks... Minule kandideeris isiklikus abistajaks mu hooldekodus oldud aja minu lemmik hooldaja tütar... Elu ikka üllatab 😀 Ulvi tuli koos ema Külliga ... Hästi hästi tore taaskohtumine ja töövestlus oli Imeilusad lilled on nende aiast.

 

 Seega loodan, et saan mitu abistajat veidi pikemakski... Töövestlusi on uuel nädalal ka. 

End teades on abistajaid ikka rohkem vaja, et ei oleks tühimikke, et miski jääb tegemata, et pole lisakäsi... 

Tahan elada. 

Mitte elus püsida... 

Need kaks ise asja.

Öösel käis klõps minust läbi, et hakkan rääkima videotes Kuldvõtmekeste keeramistest

1. video varsti minu Youtube'i kanalil.

Homme olen jälle ootamatult üksi....