KUI peaksin kohtingu tegema hetkel...

 

... siis juhtub see pildil olevas kohvikus 😃😉

Arvake ise, kus... Kõige ei saa öelda, kuigi sel suvel olen kohvikus mitu korda käinud. 

Ahjaa, mõned nädalat tagasi paluti mind endale elukaaslaseks täiesti ootamatult võõra mehe poolt. Esimene küsimus oligi, kas tuled mulle elukaaslaseks... Ajasin silmad suureks, mis  asja nüüd loen näoraamatus... Küsisin siis viisakalt, kas  ta  teab mind... Ei teadnud, kuid otsib elukaaslast... Mul oli lõbus 😂      Ehk oli inetu naerda ta murele, et ta ei leia naist, kuid ma ikkagi naersin pisarateni. Lõpuks ütlesin, et vaata mu profiili, ole hea,  ja et mul on ratastool... Ja jäigi see meelitusetehing pooleli 😂 Ma ei ole kurb... Lihtsalt mõtlema paneb selline suhtumine teiselt ka tema endasse... Kas minnakse tõesti esimese ettejuhtuvat elukaaalaseks paluma...

Vahel on mul hea meel, et ratastool päästab mind lollides olukordades. 😄 

Aga olen endiselt vaba hing  vabal maal!!!

Jah, igatsen küll, kuid palju rohkemat, kui vaid sexi ja kooselamist esimesest  minutist - seda on mulle vähe... Vajan kõigepealt tõelist kohtumist südamega...

Tähistasin tegelikult ühe näituse töö lõppu. Tõin Ulviga Maarja Külast näituse koju, mis oli seal poolteist kuud.  Mulle on öeldud, et mu näitusega ja eriti töötoaga jäeti  väga rahule. Ma olen tänulik, et Maarja Küla rahvas soovisid mind enda juures näha.

Nüüd ootab kohvri täis maale uusi  näituste seinu,💖

Ootan samuti uusi töötubasid. 💖

Ootan kutseid 💖

 Ühes rannas loeti minu raamatut "Kohvi jalaga, palun...". Täna. 

Seda on hea teada.

Kui keegi soovib veel mu raamatut, küsige raamatut minult ❤️

Alles veel mõnikümmend eesti keelset raamatut.

Harjutusi kergelt...

 

... pakkimiseks.

Harjutusi vaikselt ja väikselt kolimiseks. Just hingeliselt... Psüühiliselt... 😀😉 Kunagi pidi see alguse saama... Natuke  olen varemgi ettevalmistunud... või õigemini, siis vaatasin veidi oma paberimajandust üle... Aastatega kogunud igasuguseid pabereid... Kusjuures kõikidel oli ja on oma lugu ning omamoodi ajalooga... Täitsa kurb oli sorteerida ja visata - aga kõike pahna ei jõua hoida ning kellele ikka hoida... 

Täna võtsime Sirtsuga esiku ja seinakapi ette... Sirtsule jäi jälle silma nagu alati uutele tüdrukutele mu jalanõude hunnik... Lugesime neljakümne paarini, siis läks sassi... Täpselt nii nagu veebruari Õhtulehe ajakirjaniku Katrini  ja pildistajaga lugedes läks mitu korda sassi... 

Aga vähemasti mul on kingi igaks elujuhtumiks 😂 Mõne kuulunud sai ka ära visatud suurima tänuga. Sai õhuruumigi juurde kappidesse. See ka hea. 

Kuhu kolin, seda ma isegi veel ei tea...

Kõik omal ja õigel ajal.

Tahan või ei taha uskuda, kuid kõik hea on võimalik

Tänane päev tõi edaspidiseks tegemisi ja üllatusi.

Tegemised ja loomised on üllatavad. Üllatused on tegemised ja loomised.

Aga... Septembris viiel päeval saan usutavasti taas olla laval. Varsti kindlasti täpsemalt.  

See üllatus ja uus loomine tuli voolavalt ja kergelt. Kindlasti on selles tava keerukustki, kuid see teebki tulemuse vägevaks ja ägedamaks. Naudin igatahes seda teekonda... Ja usun et selle lõpust algab taas uus teekond. Uued lavad.

Ja siis sain veel kinnitus ühele oma mõttele, mis on ammu ilma minu sees olnud. 

Lihtsalt aega peab leidma ja julgus olema. Olen  aru saanud, et ajale polegi vaja eriti mõelda. Sest ajal on minu jaoks teine mõiste praeguseks. Aeg on kiire, ja seda polegi... Siin ei saa paanikasse minna. Tuleb lihtsalt olla kohal. Teha asju armastusega. Vastu võtta loomisi südamega..

See on minu mõte ajast...  

Võta rahulikumalt, jõuad kiiremini ja kaugemale. 

Täna jäi paar tegemist tegemata, kuid küllap teen homme....

Ja ongi kõik hea võimalik. 

Seda on hea uskuda.

Pesumasin ja Kass Bongo

    Pesin pesu. Järsku hakkas pesumasin võimsat mürisema kuivatades - seda teeb suht harva. Täna tegi pesumasin eriti kõva lärmi...

Mina ehmatasin toas.

Mirjam ehmatas köögis. 

Bongo oli sel hetkel oma liivakastis, mis on pesimasina kõrval , ta jooksis kõik karvad püsti, üleni värisedes  tuppa, ning kakas ehmunult vaibale. Bongo sai vist südameatakki... Kogu selle ehmatuse peale. Ta ei olnud kakanud kunagi tuppa..,. Ta ei lubanud end ka paitada... 

Meie Mirjamiga saime ka südameatakki.

Siis plahvatasime naerma. 

Kõik oli hästi. 

Pesumasingi jäi vait..  Pesi normaalselt edasi...

Juhtub igasugusi  asju.