Ühes rannas loeti minu raamatut "Kohvi jalaga, palun...". Täna. 

Seda on hea teada.

Kui keegi soovib veel mu raamatut, küsige raamatut minult ❤️

Alles veel mõnikümmend eesti keelset raamatut.

Harjutusi kergelt...

 

... pakkimiseks.

Harjutusi vaikselt ja väikselt kolimiseks. Just hingeliselt... Psüühiliselt... 😀😉 Kunagi pidi see alguse saama... Natuke  olen varemgi ettevalmistunud... või õigemini, siis vaatasin veidi oma paberimajandust üle... Aastatega kogunud igasuguseid pabereid... Kusjuures kõikidel oli ja on oma lugu ning omamoodi ajalooga... Täitsa kurb oli sorteerida ja visata - aga kõike pahna ei jõua hoida ning kellele ikka hoida... 

Täna võtsime Sirtsuga esiku ja seinakapi ette... Sirtsule jäi jälle silma nagu alati uutele tüdrukutele mu jalanõude hunnik... Lugesime neljakümne paarini, siis läks sassi... Täpselt nii nagu veebruari Õhtulehe ajakirjaniku Katrini  ja pildistajaga lugedes läks mitu korda sassi... 

Aga vähemasti mul on kingi igaks elujuhtumiks 😂 Mõne kuulunud sai ka ära visatud suurima tänuga. Sai õhuruumigi juurde kappidesse. See ka hea. 

Kuhu kolin, seda ma isegi veel ei tea...

Kõik omal ja õigel ajal.

Tahan või ei taha uskuda, kuid kõik hea on võimalik

Tänane päev tõi edaspidiseks tegemisi ja üllatusi.

Tegemised ja loomised on üllatavad. Üllatused on tegemised ja loomised.

Aga... Septembris viiel päeval saan usutavasti taas olla laval. Varsti kindlasti täpsemalt.  

See üllatus ja uus loomine tuli voolavalt ja kergelt. Kindlasti on selles tava keerukustki, kuid see teebki tulemuse vägevaks ja ägedamaks. Naudin igatahes seda teekonda... Ja usun et selle lõpust algab taas uus teekond. Uued lavad.

Ja siis sain veel kinnitus ühele oma mõttele, mis on ammu ilma minu sees olnud. 

Lihtsalt aega peab leidma ja julgus olema. Olen  aru saanud, et ajale polegi vaja eriti mõelda. Sest ajal on minu jaoks teine mõiste praeguseks. Aeg on kiire, ja seda polegi... Siin ei saa paanikasse minna. Tuleb lihtsalt olla kohal. Teha asju armastusega. Vastu võtta loomisi südamega..

See on minu mõte ajast...  

Võta rahulikumalt, jõuad kiiremini ja kaugemale. 

Täna jäi paar tegemist tegemata, kuid küllap teen homme....

Ja ongi kõik hea võimalik. 

Seda on hea uskuda.

Pesumasin ja Kass Bongo

    Pesin pesu. Järsku hakkas pesumasin võimsat mürisema kuivatades - seda teeb suht harva. Täna tegi pesumasin eriti kõva lärmi...

Mina ehmatasin toas.

Mirjam ehmatas köögis. 

Bongo oli sel hetkel oma liivakastis, mis on pesimasina kõrval , ta jooksis kõik karvad püsti, üleni värisedes  tuppa, ning kakas ehmunult vaibale. Bongo sai vist südameatakki... Kogu selle ehmatuse peale. Ta ei olnud kakanud kunagi tuppa..,. Ta ei lubanud end ka paitada... 

Meie Mirjamiga saime ka südameatakki.

Siis plahvatasime naerma. 

Kõik oli hästi. 

Pesumasingi jäi vait..  Pesi normaalselt edasi...

Juhtub igasugusi  asju. 

 

Nautisin peomelu

 

Lapsest saadik ole Kristaga rohelised ja roosad! Mõlemal on oma lemmikvärv! Pole vaja palju arvata, kumb on kumma värv 😀

Eile sünnapeol juhtus värvidega see, mida ma ette aimasin - tore ju! Niisiis ma käisin pidus, mis kestis varahommikuni välja! 😉

Polnudki tükk aega nii kaua saanud pidu panna, ega läbi suveöö õues olla! Sain süüa-juua, tantsitud kahe Kruuvi poisi bändi järgi, naerda, rääkida... Ja keset ööd veel karaoket laulda - laulsin "Unustuse jõel"! Krista pani äkki mikrofoni ette, et laula nüüd oma lemmiklaulu! Milleks ma tegelikult ei olnud üldse valmis, aga noh... 😂 Sain ka Taro kaartidelt endale mõtteainet... Juba see, et ma pean liikuma ja mul on ikkagi kõikvõimalikud lavad ette nähtud, tahame või ei taha. Aga kõik on minu enda teha.

Mina olen tänulik endale ja kogu sünnipäevaseltskonnale, et ma sain ise olla ilma abistajata! Vot see tunne peab mul alles jääma. Ei saa alati olla mugavustsoonis ja olla abistajaga... Ja anda abistajale järele... Et tulla ära, kui hing ei taha! See mugavustsoon on mul tulnud mõne ajaga... Ma saan hakkama küll, kui mu kõrval on hakkajad inimesed!

Krista on mind aidanud peaaegu terve elu. Oleme koos mänginud, poisse taga ajanud ja kõike muud... 😂 

Ja ka Triinuga ma olen olnud ka, kui ta väike oli. Triinu on Krista tütar. Me hoidsime ka teineteise lapsi. Triinu aitas öösel väga hästi! Tegelikult kõik külalised aitasid! 

(Kuu aega tagasi sain Muhumaal täpselt sama tunde kätte, nüüd lihtsalt peab seda tunnet hoidma ja usaldama ennast ja minu ümber olevaid inimesi. Mis on mul kogu elu olnud, aga vahepeal ma lihtsalt kukun kuhugi lihtsamasse auku... Et on vaja ikka kogu aeg isiklike abistajate abi... Aga see on hoopis teine teema, mida võib lõpmatult jätkata...). 

See tähendab, et ma võin jälle kord ikkagi enda elu elama, nii palju kui ma vähegi saan ise olemisega hakkama. 

Praegu, õhtul kodus olles on mul selline väsimuse tunne, nagu ma oleks ägedal ja vägeval peol käinud! Ja ma käisingi! 💖