laupäev, november 21, 2026

Jõulukaardid Suu ja Jalaga Maalijate Kunstnike Ülemaailmse Ühingult

 Selle aasta jõulukaarte ja puslesid saab näha ja ka tellides osta https://www.sjkkirjastus.ee/kunstitooted/. On ilusad päkapikkudel kingitustele juurde panna.

Nagu igal aastal ütlen, et mina ei korralda jõulukampaaniat, et kaardid postavad kellegi postkasti. 

Mina olen kunstnik VDMFK-s 😊

Pille, kes pani mind kümme minutiga lõuendi ja värve ostma kakskümmend aastat tagasi - usun, et paljud teavad mu seda  kunstnikuks saamise lugu - sai ka esimest korda oma postkasti kaartide komplekti. Muidugi pani tähele, et komplektis pole minu ega Mella, Eesti kunstnike kaarte. 
Kahjuks pole tõesti.
Miks - mina ei oska öelda. 

Näiteks mul on küll imearmas maal  "Talve kodu tee". Minu meelest see sobiks suurepäraselt jõulukaardi pildiks ja teemaks... 
Aga mul on väga hea meel, et maailmas on veel väga häid kunstnikke, kelle maalidest on tehtud kaarte😍

Aknaklaasi taga pimeduses saab nagu maailm otsa...

... Hinges nimetu igatsus...
Südames ka nimetu igatsus..
Kehaski nimetu igatsus...
Praegu tunta igatsust... Ei teagi, mida täpselt igatsen... 

Tahaksin midagi tavalist, mis kuuluks elamise juurde. Ehk ongi see lihtsalt tunne, elada tahan pisut rohkem...
Praegu hetkel tunne,  et siiski elan, kuid mitte sajaga, natuke alla...

On reede hilisõhtu. 
Mina jälle üksi kodus. Siin on kõik kõik sama... Tuttav iga nurk... Iga ämblikki. Kuigi ämblikke saab pidevalt ära visatud välja või pühitud... Mina ise ämblikke ei karta. Nad õnne toovad...

Siis peaks olema mul õnne olema maast taevani ja tagasi ka... 

Tegelikult ongi õnne. 
Selle eest olen tänulik, et oskan õnne näha.

Ja siiski igatsen... 

Olen nii pagana tüdinenud rutiinist, samas mul on päevad kõik isesugused. Ei saa öelda, et päris rutiin oleks. Kui ei mõtle, siis pole ka. Ainult tüdimus on küll, et ei saa välja... Ma ei saa eriti ja õieti arugi, miks see praegusel ajal nii on... Võimalused on ju suht samad, kui aastaid tagasi... Kolm neli aastat vaid tagasi..

Sellest aga ei taha heietada... 
Igatsusest vaid...

Tantsida. Minna tantsima...
Jalutama...
Taevatähti on mõnus vaadata ka aknast. Seda teen tihti, et vaatan tähti. Enne voodi minemist. Aga see pole see, mis oleks öine jalutuskäik... 

Huvitav , mõtlen sageli, kas uues kodus igatsused kaovad... Vaevalt.

Mu hing igatsev. Juba lapsest saadik.
Minu hing igatseb alati midagi.... mida silmaga ei panegi tähele.,. Südamega küll... Armastust...       

 

reede, november 20, 2026

Kui pole muud...

... siis ON ikka lubamine naudita olla kena koduski. Iseendale. 



neljapäev, november 19, 2026

Üks julgemaid ja vabastavamaid otsuseid sel aastal

 Ühe julgemaid ja vabastavamaid otsuseid sel aastal 😀tegin paar hetke tagasi. 
Koorem langes õlgadelt. Kuigi ma ei saanudki enne arugi, et just see mõte rõhus mind. See oli nagu kinnisidee, et teisiti polegi võimalust edasi minna.
Julgeksin loobuda võimalusest, mille nimel olin mitu kuud pingutanud,, et unistust kätte saada. 
Nüüd mõistsin et selle hind ei ole ainult rahas, vaid ka minu elurõõmus ja hingerahus. Hetkedes kulgemistes. 

Mu unistused ja soovid on ikka alles ja veel rohkemgi. Valisin võib olla käänulisema tee,  kuid samas ehk parema ja ilusama tee. Ma ei tea ju , mis toob homme päev, mis on kohe täna.
Nüüd on võimalused ka kõigele  muule, mis kannavad rahulikult edasi..

Vahel on EI ütlemine ühele võimalusele hoopis JAH ütlemine iseendale. Muudele võimalustele. Võimalustele, mida mina ise ei näegi veel ehk.

Ma olen aus, loobusin kodulaenu taotlusest, mis oli positiivne ning olgem ausalt kohati korraks ahvatlev, kuid mille saamiseks olid päris karmid tingimused. Pool elu oleks andnud pangale. Ning siis toonitab pank, et ta riskib... Ainult see üks lause keerles mul paar nädalat mul peas, kes riskib millega... Kuna olen hästi palju tähelepanud sõnade väge  või ka tühjust, siis kogu ilus kirjavahetus tundus ilusti tühi, kuigi sõnu oli palju - palju... 
Aga ma ei kahetse ka, et suutsin Coop Pangaga jõuda nii kaugele, et otsus tuli positiivne. See oli tegelikult lühike rõõm. Alles siis hakkas see päris asi peale... Mainin, et laenusumma polnudki meeletu... Nüüd saan jagada kogemusi. ,Mõistan paremini neidki, kellel on suured kohutused. Ja nii edasi.  Ja pangad võiksid olla paindlikumad ja mõistvamad. '
Vahel on siiski laene vaja.
Raha vaja. 
Raha vaja armastada, nagu igat asja siin maailmas. Raha ei peaks olema hirmu allikas... või mis iganes...  

kolmapäev, november 18, 2026

Printsisside päeva õhtuks

 

Täna olevat Printsesside päev 💖😀

Poole päeva peale sain aru, mis päev ja miks räägiti printsissiks olemisest. 

Mina olen printsess. Olen ka kuninganna. Nii nagu tuju on. Sest kuningannalgi võib olla printsessi ning vastupidi. 
Ma ei kannaks lihtsalt kuningannat välja, sest minu sees on seda lapselikku printsessi. 

Iga naine saab olla printsess omaenda elumängus. 
Kui ta taipab ja mõistab, milline vägi ja rõõm on tal. Ka armastus. 
Printsissina kulgeda lihtsalt iseendana on nauding ja kergus, kuigi vahel tihti tunned end vaeslapsena... 


Head Printsisside õhtut 💕💖