kolmapäev, november 20, 2024

 

Minu uus Nunnu majapidamises.

Vot, veeboileritel pole mul veel hellitusnimesid olnud. Nüüd on. 

See Nunnu  tuli täna uute koju kummaliste asjaolude kokkulangemistel mõne tunniga. Ma polnud veel jõudnud muretsema hakatagi, et appi kus ja kas saan pisut parema boileri, kui mul viimased aastad olid... ning ei jõudnud ka hakata kuuma vett  igatsema... Ütlesin aind Toomasele, et vaatame ka näiteks kasutatud boilereid, näiteks facebook...  

Tuleb välja, et see ütlus ei olnud juhuslik.
Sellest ilmnes taaskord, et Tartumaa, ja kogu maailm on väike, kõik teavad ja tunnevad kõiki... Ja mindki  teatakse...  (Kuigi sellega võiksin juba harjunud olema, et paljud teavad mind... Vahel siiski soovin mitte nii tuntud olla... Kuid, kui juba olen, siis elada ikka iseendana...😉)

Aga hästi meeldiva hinnaalanduse eest müüjale suur-suur aitäh!!! 😍 Seda ma tõesti ei oodanud... 

Nunnukas boiler annab praegu juba kuuma vett. Usun, et annab veel aastaid.

Uuele paremale boilerile mõtlesin tegelikult üle aasta... Unistused lähvad õigel ajal ikka täide... 

teisipäev, november 19, 2024

Siiski oli lõpuks hea päev...

 Mitu päeva mõtlesin, et mis - kes - kus täna saab olla minuga.,.. Enamuste abistajatel tuli oma elu vahele. Midagi ei ole parata ju. Ja olin nagu ära unustanud, mis tunne on see, kui järsku nagu poleks ühtki lisakätt ega ka lisajalga linna minekuks... Kuid jäin rahulikuks. Nii rahulik, kui üldse saab jääda. Abistajaid ise olid rohkem närvis... 
Mul oli vaja perearstile minna. Töövõme pikendamise pärast. Viis aastat möödas juba... Oh, imet, aga täpselt arstiajal seisin perearsti Janne kabinetiukse taga ning ta avas ukse ja kutsub mind sisse. 
Kõik oli lahenenud sekundi pealt.
Teadsin lahendust juba eile õhtul tegelikult. 
Perearsti Jannega kohtusime täna esimest korda. Mina ei ole olnud haige paar kolm aastat, kui ta on olnud minu perearst... Täna ka läksin vajadusest paberitesse kirjutada... Mulle meeldib perearst. Ei lasknud mind vereproovita minema... (Nagu omal ajal lahkunud perearst Marge, kes ikka ütles, et mu nägu ununeb, et käin üliharva ja vereproovita ma ei pääse...) Saan aru, et see on vajalik vahel.
Perearstile jäi silma ka mu roosa ratastool. 😉😋

 Aga aitäh Toomas ja Silver. Vahelduseks oli mul täitsa meeldiv käia tiir linnas kahe noormehega... 😀 Muidu on olnud naised mu kõrval... 
Tuli meelde ka kunagine isikliku abistaja Vampsi aeg. Millepärast, ma ei teagi... 

Öösel sain jahmatuse... Õnneks ei juhtunud hullu. Boiler läks vaid sähvatusega läbi. Käisin pissil... Helistasin Silverile . Ta vist lendas linnast töölt kohale ja tõmbas juhtme ka steplist välja. Sai rahu tagasi... Veidi kartsin küll, ja see on jube, kui teed, mida teha, aga mitte ei saa... Ja elus tuleb asju ja hetke ette, mida ei oska ega või ette teata. Ole nii ettevaatlik kui tahes. 
Nüüd tuleb uus boiler osta.  


Õhtul tulid lapsed.

Väikesel preilil on täna 4 kuu sünna. 

Tähistasime seda joonistusringis. 
Peategelane küll veel ei joonista, kuid proovis keerata ja rääkis naeratades ja jonnis unejonni 

Lapsed tahtsid ka palju tööd see tähendab abistada. Mul ei jätkunud tööd. Solvuti. Vot nii, mammal peab olema tööd anda heade kommide eest. Tasuks nõuti komme või muud head 😀 

Vahva õhtu oli.

Täna ka meestepäev. Ma ei harjugi, et meestepäev on novembris..., Ennemini teadsin, et ikka veebruaris... Viimastel aastatel unustan, kuna see on... 
Head meestepäeva õhtut, vaprad mehed 🙂 Minu konnapoiss leidis täna omale kaasa. ja perekonna Minu laste poolt... Soovin kõikidele meestele leidmis ja/või olemis rõõmu oma kallite seltsis😍😉


pühapäev, november 17, 2024

Tulge, teeme üheskoos üksteistele rõõmu



Laulmine - maalimine - kuulamine - vaatamine - imed - rõõmud sulavad säravalt üheks loomiseks.  💖

Minul on väikeselt suur rõõm juba olemas... Video-reklaamiklipis öeldakse minu kohta kunstnik , 😉 Mul on väga hea meel, et rõhutada mu puuet või jalaga maalimist... Selle eest kontserdiuur korraldajatele suur aitäh .

Olen aeg-ajalt ikka kuulnud arvamust, kas olen ikka päris kunstnik... Minu meelest iga inimene elab päriselt ja teeb oma elukunsti, kes kuidas... Jah, mul on erivajadused ja mina maalin/joonistan jala abiga, kuid püüan ikka anda oma elamise kunstile parim ja palju värve...

Kui mul poleks erilisi jalgu või puuet või oleks taskus diplomid, kui siis oleksin rohkem päris...
Siis oleksin hoopis keegi teine, keda ei teaks mina isegi. Ammugi teised...

Olen siis iseendana laval ja maalin Narvas, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. 😉

reede, november 15, 2024

Isikliku abistaja otsingul selgitusega

Taas tööpakkumine isikliku abistajale.

Kirjutan nüüd siia kõrvale siira arusaadava selgituse, miks ma pidevalt otsin uusi isiklikke abistajaid. See selleks, et ära hoida üht küsinust , mis tuleb iga jumala kord, kui panen kuhugile tööpakkumise. 

- On hästi loomulik ja normaalne, kui tööandja juures töölised vahel vahetuvad. Isikliku abistaja töö on töö nagu iga teine töö. Ka siin teeme oma valikuid.     Nii mina kui ka isiklikud abistajad. 
Minul ja isiklikul abistajal on töösuhe. Me ei ole kokku laulatatud igavesti. Seega ei ole küsimust, kuhu kaovad või jäävad minu isiklikud abistajad.
   Isiklikud abistajad valivad oma elu. Seda iga päevaliselt kui ka kaugemas tulevikkus. 
  Nagu minagi. 
Seega nad ei kao ega jää kuhugile. Lihtsalt elu muutub. Ja kuna see töö on siiski väga lähedane, siis jään paljudega isiklikke abistajatega sõprussuhtesse. Samas on isiklikke abistajaid, kes on olnud aastaid pisipausidega ja kui mul väga vaja vahel lisakäsi, siis tulevad jälle abistama. Kas või paari kuu jooksul ükskord. See ükskord võib tähendada oma elus vägagi palju. 

- Minu elus on tohutult väljakutseid ja tegemisi - elan tavaliselt erilist ja imelist elu - siis on mul alati mitu isiklikku abistajat, kes käivad graafiku alusel tööl. Täpselt nii nagu mina vajan ning neile sobib.      Püüan, et alati oleks keegi tööl, kui vajan.  Igakord see ei õnnestu, sest elu tuleb vahele, näiteks isiklik abistaja haigestub või mis iganes... 
   Üks põhjus, miks otsin pidevalt uusi isiklikke abistajaid, on see, et enamustele on see lisatöö või ka mingil hetkel  võimalus koos minuga silmaringi avardada,  ja nii olemegi üksteisele mingi hetk inspiratsiooniallikateks. 
    Kusjuures väga paljud näevadki mind inspiratsiooniallikana, keda abistavad väga  head abistajad. 
Ja nii see ongi. 
             Abistajateta ei oleks  mina mitte keegi tõenäoliselt... Lihtsalt teisi sõnu, mina vajan oma füüsiliste erivajaduste tõttu natuke rohkem füüsilist kõrvalabi, et olla parim nii iseendale kui ka teistele. 

Hetkel loodetavasti mu elu muutub tohututult. Mulle tundub järjest rohkem, et unistused täituvadki ridamisi, kui ainult tahta... 
Ainult hetkel ei jätku häid lisakäsi ega jalgu...  

Ära takista endal tulla proovipäevalegi ja ära mõtle, palun, minu isiklikud abistajad on olnud kuidagi eriliste võimetega... Ei ole... Ausalt. Kõik on olnud tavalised naised ja mehed oma julguse ja hirmudega. Hea esimene julge samm on minuga kontakti võtta... Ja ära karta, kui sa ei saa  või suuda palju abistada või igas asjas... 
    Kõik on aru saadav.

Loodan, et lugesid pika  selgituse läbi. 😉
Mina ootan...

neljapäev, november 14, 2024

Lasteaeda kohvriga

 

Hommikul läksin Roiu lasteaeda. Suure kohvriga. Kohver oli loomulikult maale täis!

Rääkisime Nansy'ga isikliku abistaja tööst ja mina näitasin jala abil maalimist. Mõned lapsed julgesid vahvasti ise ka proovida pintslit varba vahel hoida ja maalida päikest ja lille. Üks laps ütles mulle, et see on hästi hea maalimine! Millega ma olen täiesti nõus. 

"Rüblikud" ja "Õnneseened" said veel ratastoolis istuda ja natuke sõita. Sai mängida ringmängu "Kes aias?" ja valida laste lemmikmaali. 

Oli tore poolteist tundi lastega ja nende õpetajatega. 

 



Juhuslikul täitus üks minu väike unistus, mida isegi Nansy ei teadnud - panime minu maalid põrandale ümmarguse vaiba peale. Ja oligi väike näitus. Esimest korda unistasin aastaid tagasi  koos Kareliga, et võiks olla kunagi näitus põrandal, nii nagu mina maalin põrandal. Maalide vahel saab ratastooliga sõita. Ja see unistus polnud siiamaani kuhugi mul kadunud. Täna oli mul lihtsalt mini-mini näitus.

Olen tänulik Getteri emale, kes oli selle tänase päeva planeerimise taga koos lasteaia õpetajatega.

Aitäh ka Nansy'le! Aitäh lastele! Ja ka iseendale!

Vahva hommik oli! 😍