Hommiku poole telefon natuke punane ja Facebookis mõned sõnumid. Üle pika aja on päris mitmeid huvilisi, kes uurivad abistaja töö kohta. Usun, et nii mõnigi ehk jääb ka kauemaks. Oli küsijaid, kes lihtsalt küsisid kus mu asukoht on. Mulle meeldivad inimesed, kes enne natuke ikka uurivad ka minu kohta. Mina ise ei lähe kuhugi tööle pakkuma ilma eeltööd tegemata. Oma asukohta ma ei pane iial kohe nähtavale, kuigi see on väga avalik.
Täna meeldis mulle ühe mehe sõnum, mis oli väga lihtne ja väga armas - et kaaluge hoolega, keda abistajaks valida ning talle meeldis minu siinne leht ka. Ma olen väga-väga tänulik, et on selliseid inimesi, kes ütlevad lihtsalt toetavaid sõnu.
Loomulikult mina püüan valida abistajaid hoolega ja see on siiamaani enam-vähem õnnestunud ka.
Pildid on tehtud eile õhtul, 31. märtsil. Ma otsustasin et ma hakkan 1. aprillist enda elu elama. Päriselt ka. Vahepeal oli aeg, kui ma elasin nagu kellegi teise elusid. Nagu mina olen lahke ja leebe, kõigi teiste inimeste asjade ma mõtlen, ennast ma vahepeal ma vahepeal lihtsalt unustan ära. Ja kui ajan kõiki asju veel taga, millest ma avalikult ei räägi, siis ma lihtsalt väsin ära... Märtsikuus ma isegi ei jõudnud küüsi lakkida, mis ei ole absoluutselt minu moodi. Eile ma lihtsalt võtsin aja maha. Lakksin küüsi ja kass Bongo kontrollis, kas ikka saavad hästi punased küüned!
Ja on lilli, mis õitsevad ja on lilli, mis närbuvad ja aru ei saa, milles asi.
Lõppkokkuvõttes on enam-vähem hästi.
Ja mina olen alles. Ma püüan ennast mitte enam unustada!
😁
