Valgus sini - rohe - punane

 

Jõuluajalgi miskit mõtlemisainet...

 Videos muu hulgas natuke naljaga räägin, kuidas internetita olin eile pool päeva tänase hilishommikuni. Kõik on korras, kuid... Eile oli just abistaja Kristi ära läinud (üle pika aja tuli taas appi, sest terve nädal füüsilise abiga kuidagi lapes.  See tähendab, et taas mõtlen, mitu abistajat mul vajan, et minul ja neil hea on oma elu elada. Vähemasti jõuluajal ja aasta lõpus - aga see on teine pikem ja igavene teema. ), KUI avastasin, et mu pole netti.

Ruuteri restardi tegemisest ei piisanud. Oli vaja esikust lae alt peasüsteem korraks välja tõmmata ja tagasi panna stepsli - mina ei saa ju. Pole nii pikki jalgu. 

Mõtlesin naabreid, kes võiks hetkeks appi tulla... Ei mõelnud kedagi välja. 

Olin küll Jaanale lubanud nädala kodus olla, aga kutsusin hommikuks appi... Ühe õhtu ja öö saab ju netita hakkama. Annabel pidi küll tulema täna õhtul... Kuid ma ei oleks tahtnud nii kaua netita istuta.

Sain eile omi asju teha, mis ei olnud  netiga  seotud. Osa kirju, mis eile vastata, jäid vastamata küll... 

AGA taas, nii väikene abi puudumine täpselt sel hetkel, kui abi vaja on, võib olla takistus või ... kogunisti elu - surma küsimus. KÕIKIDELE. Mitte aind erivajadustega inimestele. Nagu mulle.

Millal saadakse sellest aru ka sotsiaalsüsteemiski.   Asi pole vaid söömises ja pissimises, mille järgi määratakse kõrvalabi ehk isikliku abistaja tunde. Asi on palju palju rohkemas. 

HINGAMISES.

ELUS OLEMISES.

OMA TÄISVÄÄRTUSE ANDMISES. 

Ma ei tea, kas keegi panigi eile tähele, et ma pole netis nähtav...

Või mitu aega läheks selleni, kui keegi hakkaks mõtlema, kus olen ja / või ehk vajan abi... Mida iganes võib ju olla..,.

Ma ei karta üksi olla.

Kuid vahel teeb teiste, eriti ametnike arvamused ja hinnangud mu elust nõutult kurvaks... 

On jõulu eelne aeg... 

Kõik on ju tegelikult hästi.

Imelised imed on ka võimalikud.

Hoidke iseend ja oma kalleid.💕

Ma armastan ja kallistan teid, mu armsad lugejad ja jälgijad 💕

Hästi imeline ja kummaline aasta lõpp...

 Kõik on hästi. Imeliselt hästi.

Samas ei ole ka nagu hästi. On mõned asjad, mis tahaks kiiremas korras paremaks muutmist -  siis oleks aastale ilus enda vääriline punkt pandud.

Sügisest saadik on mu elu olnud nagu ameerika mäed.. Iga päev üles - alla... Hea ja halb, hea jääb alati peale ja kõrgemale...

KÕIK ON VÕIMALIK

 Väga täpne info suurseminari, mis ei ole vaid seminar - vaid palju palju rohkem,  saab Carmeni kodulehelt https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik 

Naised armsad, me kõik oleme ainult naised, kes vahel oleme väga väsinud ning ei teagi, miks üleüldse  elame... Kuid samas igatseme me kõik naistena uut algust ja vägevust kui ka õrnust. Me ei suuda aind olla vapralt naeratavad...

Naistena soovime olla naised. Kõige imelisemas tähenduses.

Kõik on veel võimalik.

Ole lihtsalt Pärnus 28. 02. - 1.03.2025 kõik võimalikkuse ruumis kohal ning usalda julget naisena iseend. Seal oled hoitud.

Üllatavad ja head muutused sinus endas ja sinu elus on võimalikud igas hetkes, kui lubad ja lased tulla. Hirmuta.  

Kõik ongi võimalik, 💖

Päkapikust maal...

... valmis mul laste ja õpetajate ees umbes paarikümne minutiga. Kinkisin maali lasteaiale, 

Lapsed ja üks õpetaja proovisid samal ajal ka ise joonistada. Tuli välja küll.